Riigikogu rahanduskomisjon arutas riigi 2026. aasta lisaeelarve eelnõu, mille kohaselt tulud vähenevad 24 miljonit eurot, kulud suurenevad 4,4 miljonit eurot ning investeeringud vähenevad 1,5 miljonit eurot. Lisaeelarvega suurendatakse finantseerimistehingute eelarvet 37,9 miljonit eurot.

Lisaeelarve näeb ette suunata oluline osa täiendavast rahastusest riigi julgeoleku tugevdamisse. 17 miljonit eurot eraldatakse idapiiri väljaehitamiseks, et tasuda juba võetud lepingulised kohustused.

Suurima tulude vähenemise, 36 miljonit, põhjus on kütuste aktsiisitõusu ära jätmine alates 1. maist.

Tulusid suurendatakse Riigimetsa Majandamise Keskuselt täiendavalt 20 miljoni dividendi võtmisega, sest RMK äritulu oli eelmisel aastal kavandatust 24 miljonit suurem.

Rahanduskomisjoni esimees Annely Akkermann märkis, et arvestades lisaeelarve raames otsustatud meetmetega, CO2 kulude nihutamise ning täiendavalt Riigi Kinnisvara AS-i positsiooniparanduse ning Hexest Materials investeeringute täpsustamisega püsib valitsussektori eelarvepuudujääk käesoleval aastal 4,3 protsendi juures SKPst ehk samal tasemel, mis oli Rahandusministeeriumi kevadprognoosis.

„Tulude suurendamiseks on otsustatud võtta Riigimetsa Majandamise Keskuselt  täiendavaid dividende puhaskasumi arvelt. Lisaeelarve meetmed on sihistatud ning peamine eesmärk on lisaks Eesti.ai algatuse rahastamisele idapiiri ehitusega jätkamine, kütuse- ja elektriaktsiisi tõusude ärajätmise mõju katmine käesoleval aastal ning Eesti Kultuurkapitalile hasartmängumaksust saamata jäänud toetuse hüvitamine,“ selgitas Akkermann. Ta viitas asjaolule, et lisaeelarve sisaldab ka muid meetmeid ja kulude ümbertõsteid, kuid kokkuvõttes need eelarvetasakaalu ei mõjuta.

Ministrid esitasid kokku 29,3 miljoni euro ulatuses ettepanekuid vähendada 2026. aasta eelarvesse kavandatud kulusid. Selle arvelt avaneb valitsusel võimalus katta käesoleval aastal prioriteetsete valdkondade lisavajadusi.

„Kõiki muudatusi arvestades paraneb valitsussektori eelarvepositsioon 2026. aastal 15 miljoni euro võrra, kuid jääb protsendina SKPst kevadprognoosi tasemele. Järgmise aasta eelarvepuudujääk väheneb ettepanekute mõjul 0,1% SKPst ja eelarvetasakaalu parandamisega jätkatakse sügisel riigieelarve ja riigi eelarvestrateegia koostamise käigus,“ toonitas Akkermann.

Riigikogu võttis 10. detsembril 2025. aastal vastu 2026. aasta riigieelarve, mille tulud on 18,6 miljardit ja kulud 19,5 miljardit eurot ning investeeringud 1,3 miljardit ja finantseerimistehingud 1,5 miljardit eurot.

Komisjoni istungil andsid selgitusi rahandusministeeriumi esindajad eesotsas minister Jürgen Ligiga.  

Rahanduskomisjon otsustas saata riigi 2026. aasta lisaeelarve eelnõu (910 SE) täiskogu istungile 18. mail ettepanekuga esimene lugemine lõpetada.

Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal
631 6351, 5190 2837
[email protected]
päringud: [email protected]