Maailmapoliitika düsfunktsionaalsus on kandunud päriselu suhetesse. Foto: Getty
Viimasel ajal inimestega suheldes tundub mulle, et me oleme ühiskonnast teisiti mõtlema hakanud. Ma näen, et inimestel on raske tavaelus hoida väärtusi nagu arutelupõhisus, faktidele tuginemine, empaatia ja õiglus. Pole ka ju ime, sest suured maailmaliidrid samal ajal käituvad täiesti teisiti: rõhutavad militaarjõudu, mängivad suurema (sotsiaal)meedia nähtavusega.
Viimastel nädalatel ja kuudel olen olnud üllatunud, kuidas sarnased mõttemustrid on argiellu üle kandumas ning võitlust ja jõu kasutamist peetakse piinlikust tundmata edasiviivaks. Näiteid leidub nii paljudest igapäevaelu kihtidest: alates sellest, kuidas jalgpalli mängivate laste vanemad kasutavad tribüünidel vägisõnu, kuni selleni välja, et minu kolleegi, kes kutsus inimesi tuuleparkide arutelusündmusele, nimetati mõrvariks.