Sõjamängu stsenaariumi järgi oli Rootsi ohus nimetamata riigi poolt, mis koondas vägesid NATO idapiirile. Stsenaariumi järgi olid Gotlandil sabotaaži tõttu elektrikatkestused ja toidupuudus. Katsetati, mida NATO liikmed võiksid teha enne 5. artikli käivitamist.
„Teoorias võiks see juhtuda homme,“ ütles õppuse juht, Rootsi kontradmiral Jonas Wikström.
Ukrainlastel oli õppustel võimalik näidata, mida nad on lahinguväljal õppinud ja miks võiks Ukraina olla NATO liikmesuse vääriline.
Grupp Ukraina droonipiloote, kes olid kutsutud lääne jõududele droonisõja võitmist õpetama, hävitasid õppusel agressori rolli mängides Rootsi väed, rääkis 24-aastane droonipiloot kutsungiga Tarik AP-le.
Õppus peatati tema sõnul kolm korda, et arutada, mida teha paremini, aga reaalses olukorras oleksid kaitsjad surnud olnud.
Rootsi vägedel on potentsiaali, aga nad peavad parandama oma droone ja taktikat ning komandöridel on vaja sügavamat arusaamist droonisõjast, ütles teine piloot kutsungiga Karat.
Karat kirjeldas väikeste FPV-ründedroonide juhtimist rindel Vene vägede vastu. Mõnikord toetavad neid luuredroonimeeskonnad, aga teistel kordadel töötatakse „pimedalt“.
Karat ütles, et lääne sõjaväelased ei mõista, milline see välja näeb, ja lisas: „Seda tuleb näha oma silmadega.“
Kõik lääne sõjajõud peavad kähku õppima, kuidas viia läbi drooni- ja droonivastaseid operatsioone, ning kiireim viis selleks on kuulata ukrainlasi, kommenteeris Rootsi kaitseväe juhataja, kindral Michael Claesson.
„Mida nad meile õpetasid, on see, et tuleb tõesti keskenduda ellujäämisvõimele ja sellele, kuidas sind ei saaks avastada,“ ütles kohal viibinud USA sõjaväe brigaadikindral Curtis King. Samal ajal peavad lääneriigid keskenduma „sügavatele“ tuvastusvõimekustele, et märgata droone kaugelt.
Eesmärk on, et oleksid olemas süsteemid, mis suudavad töötada koos, et erinevate riikide erinevates ettevõtetes toodetud radareid saaks integreerida andmeid jagama ja ohte jälitama, rääkis King, kelle sõnul on see protsess alanud, aga ei olda veel kohal.
Õppus toimus Gotlandil selle strateegilise asukoha tõttu Läänemerel.
„Kui sa kontrollid Gotlandi, kontrollid sa suuresti Läänemere keskosa,“ ütles Claesson.
Claessoni sõnul on väga usutav stsenaarium, et Venemaa valitseja Vladimir Putin võib kasutada Gotlandi NATO proovile panekuks, hõivates kitsa riba alliansi territooriumi, et testida kollektiivset reaktsiooni.
Kuidas see lugu Sind end tundma pani? Saada Kommenteeri Loe kommentaare (11)