Paljud noored veedavad väga suure osa oma ajast sotsiaalmeedias, kus noored puutuvad üha sagedamini kokku äärmuslike ideedega, sattudes ohtlike ideoloogiate ja gruppide mõjupiirkonda ilma seda ise märkamata, kirjutab Sarpedon Hüseyin Altan.
Kuigi sotsiaalmeedia pakub noortele ka võimalusi eneseväljenduseks ja kiiresti kättesaadavat infot, võivad selle negatiivsed mõjud ilma teadliku suunamiseta kiiresti võimenduda. Radikaalsus tähendab äärmuslike vaadete või seisukohtade omaksvõttu, mis sageli ei piirdu ainult arvamustega, vaid võib mõjutada käitumist ja suhtumist teistesse inimestesse.
Just noorukeid peetakse sageli äärmuslike gruppide peamiseks sihtrühmaks, sest nad otsivad kuuluvust ja identiteeti, eriti need, kes tunnevad end ühiskonnast tõrjutuna. Sotsiaalmeedia, algoritmid ja suunamudijate mõju loovad soodsa pinnase, kus noored võivad sattuda radikaliseerumise mõju alla ilma seda ise tähelegi panemata.
Eurobaromeetri 2025. aasta uuringu kohaselt peab 42 protsenti Euroopa Liidu 16–30-aastastest noortest sotsiaalmeediat peamiseks infoallikaks poliitilistel ja sotsiaalsetel teemadel. See tähendab, et just seal kujunevad nende poliitilised hoiakud, mis suurendab radikaliseerumise riski. Grupid võivad vastanduda religioosse, rahvusliku või ideoloogilise tausta põhjal. Pingeline ja polariseeritud keskkond võib suurendada stressi, hirmu ja turvatunde kadumist koolis või kogukonnas, luues soodsa pinnase äärmuslike hoiakute süvenemiseks.
Radikaliseerumine ei ole kasvavas trendis ainult Eestis, vaid ka mujal maailmas. Eurostati andmetel on ligi pool noortest internetis kokku puutunud vaenulike ja ideoloogiliselt laetud sõnumitega. Eestis oli see näitaja ligi 69 protsenti 16–29-aastaste seas, mis oli ühtlasi ka kõrgeim Euroopa Liidus.
Uuringud on näidanud, et kokkupuude äärmustega võib viia radikaliseerumiseni ehk vaadete järkjärgulise tugevnemise ja teatud ideoloogiate omaks võtmiseni. Protsess toimub sageli märkamatult, kuna sarnaste uskumustega inimesed kinnistavad üksteise vaateid. Paljud noored ei liitu selliste gruppidega alguses ideoloogia pärast, vaid otsivad kuuluvust ja mõistmist. Aja jooksul võivad nad omaks võtta sellise poliitilise retoorika, mis sageli viib negatiivsete hoiakute kujunemiseni vähemuste suhtes ning sallivuse vähenemiseni.
Heaks näiteks on striimer ja poliitik Kris Kärner, kes levitab sotsiaalmeedias paremäärmuslikku retoorikat, sealhulgas üleskutseid vägivallale teiste poliitiliste gruppide vastu. Nimelt jagas üks Rakvere gümnasist monteeritud videolõiku, milles Kärner viitas sotsiaaldemokraatide tapmisele pumppüssiga, ja lisas sellele oma sotsist õpetaja pildi. Paraku jäi noormees ise kannatajaks, kandes nüüd märget karistusregistris.
“Radikaliseerumine võib alata näiliselt naljakate või liialdatud postituste kaudu, mis võivad noori suunata agressiivse või vägivaldse käitumise poole.”
See juhtum näitab, kui kiiresti ja otseselt võivad sotsiaalmeedias levivad äärmuslikud sõnumid mõjutada noori. Noored, kes puutuvad kokku vägivaldse retoorikaga, võivad kergemini normaliseerida agressiivset käitumist. Radikaliseerumine võib alata näiliselt naljakate või liialdatud postituste kaudu, mis võivad noori suunata agressiivse või vägivaldse käitumise poole.
Radikaliseerumise vähendamiseks võiks kehtestada alla 16-aastastele sotsiaalmeedia kasutamisel selgemad piirangud. Sotsiaalmeedia platvormid peaksid aktiivsemalt eemaldama vägivallale õhutava sisu ning piirama algoritmide kaudu sellise sisu levikut.
Lisaks on oluline tegeleda noorte üksindustunde ja marginaliseerumisega, pakkudes neile tuge, kuuluvustunnet, turvalist keskkonda ning vajadusel psühholoogilist abi. Samuti võiks toetada noorte osalust spordi- ja kultuurivaldkondades, et nad leiaksid turvalise kuuluvuse ja aktiivse sotsiaalse väljundi.
Need meetmed aitaksid noortel leida turvalise ja toetava keskkonna, kus nad ei tunne vajadust otsida kuuluvust vaenulikes gruppides. Probleemide ennetamiseks on oluline piirata noorte kokkupuudet äärmusliku sisuga, pakkuda tuge ja kuuluvustunnet ning jälgida sotsiaalmeedia algoritme.