Putin väitis nimelt eile, et Venemaa katsetas edukalt ülirasket mandritevahelist ballistilist raketti RS-28 Sarmat. Putin kiitis Sarmati väidetavat lennuulatust ja kandevõimet ning tõi esile Venemaa jõupingutusi uute tuumavõimekusega relvade, sealhulgas keskmaa ballistilise raketi Orešnik, mehitamata allveerelva Poseidon ja tuumajõul liikuva tiibraketi Burevestnik arendamisel.
Putin teatas, et Venemaa kavatseb panna esimesed Sarmatid lahinguvalvesse strateegiliste raketivägede 33. raketiarmee 62. raketidiviisis Krasnojarski krais selle aasta lõpuks.
Putin ja teised Vene ametiisikud on öelnud, et Sarmatid pannakse lahinguvalvesse lähitulevikus, ka 2021. aasta detsembris, 2022. aasta juunis ja 2023. aasta juunis. Kõik see toimus enne tõenäoliselt ebaõnnestunud Sarmati katsetust 2024. aasta novembris.
Putini jutt Sarmati 2026. aasta märtsi katsetusest meenutab ISW sõnul tema juttu Orešniku algsetest katsetustest, kuigi Putini poseerimine Sarmatiga on mõeldud varjama nõrkust, mille muutis nähtavaks vajadus paluda Ukrainalt 9. mai paraadi ründamata jätmist.
„Ukraina sügavad tagalarünnakud paljastasid Venemaa nõrkuse ja võimetuse kaitsta usaldusväärselt oma sügava tagala piirkondi, sealhulgas pealinna nende rünnakute eest ja Venemaa korraldas selle tulemusena sügavalt kärbitud paraadi. Putin kavatseb tõenäoliselt oma Sarmati katsetuse ja jutuga varjata tõsiasja, et see oli Ukraina, mitte Venemaa, kelle tegevus garanteeris Moskva võidupäevaparaadi ohutuse,“ kirjutab ISW.
ISW hinnangul on Putini Sarmatiga poseerimise eesmärk tõenäoliselt ka juhtida tähelepanu kõrvale Venemaa halvenevalt esinemiselt lahinguväljal eriti 2026. aasta kevade ja suve pealetungil.
ISW märgib, et Putin ja Venemaa kõrged sõjaväelased on suurendanud oma liialdusi Venemaa lahinguedu kohta kogu selle aasta, aga edasiliikumistempo on alates 2025. aasta oktoobrist iga kuu kahanenud, samal ajal on aga Ukraina eskaleerinud oma keskmaalöökide kampaaniat ja muutnud Venemaa edasiliikumise hinna veelgi kõrgemaks. See hind on muutunud nii kõrgeks, et Vene väed tegelikult kaotasid aprillis esimest korda pärast Ukraina 2024. aasta sissetungi Kurski oblastisse territooriumi. Tänavu jaanuaris suutis aga Venemaa esimest korda värvata vähem elavjõudu, kui on vaja kaotuste asendamiseks.
Ukraina väed on sundinud Venemaad valima Ukraina vasturünnakute tõrjumise ning elavjõu ja ressursside rinde prioriteetsetele lõikudele suunamise vahel, mis on ISW hinnangul Putini jaoks piinlik, sest tema võiduteooria sõltub fassaadist, mille järgi liiguvad Vene väed kogu sõjatandril korraga edasi ja Ukraina kaitseliinid on kokku varisemas. Ukraina kaitseliinid mitte ainult ei pea vastu, vaid Ukraina vägedel on õnnestunud haarata taktikaline initsiatiiv mitmes rindejoone piirkonnas, kusjuures Venemaa kaotab minimaalse edu saavutamiseks jätkuvalt ebaproportsionaalsel hulgal elavjõudu, kirjutab ISW.
Kuidas see lugu Sind end tundma pani? Saada Kommenteeri Loe kommentaare (5)