Eesti Panga värske finantsstabiilsuse ülevaate kohaselt on Eesti finantssektor üldiselt heas seisus, kuid geopoliitilised pinged ja sõjaline konflikt Lähis-Idas on suurendanud riske finantsstabiilsusele. Sõjategevus Lähis-Idas on mõjutanud tooraine- ja energiaturge ning suurendanud ebakindlust rahvusvahelistel finantsturgudel, vähendades ajutiselt ka pankade võimalusi emiteerida uusi võlakirju. Samuti on kasvanud oht, et majandusaktiivsus väheneb ja probleemsete laenude maht pankades suureneb. Eesti pankade vastupanuvõimet toetavad siiski tugev kapitaliseeritus ja suured likviidsuspuhvrid.

Lähis-Idas puhkenud sõjategevus on suurendanud ebakindlust rahvusvahelistel finantsturgudel ja vähendanud pankade võimalusi emiteerida uusi võlakirju. See mõjutab ka Eesti panku, kelle jaoks on rahvusvahelistelt võlakirjaturgudelt saadav rahastus viimastel aastatel muutunud üha olulisemaks, sest kohalike hoiuste kõrval on laenude rahastamiseks rohkem vaja välismaise päritoluga vahendeid. Finantsturgude reaktsioon on varasemate kriisidega võrreldes jäänud seni pigem mõõdukaks, kuid konflikti edasisest kulgemisest sõltuvalt võivad  turud ka edaspidi heitlikud olla. Seetõttu peavad pangad arvestama, et rahastuse kaasamine võib muutuda kallimaks või osutuda kavandatud ajal keerulisemaks.

Eesti majandus on hakanud tasapisi kosuma ning paranenud on ka ettevõtete ja majapidamiste majanduslik seis ning laenumaksevõime. Olukorra paranemist varjutavad aga geopoliitilised riskid, mille süvenemise korral võib majanduskasv taas aeglustuda ja nõudlus Eesti ettevõtete kaupade ja teenuste järele nii kodu- kui ka välisturgudel väheneda. Lisaks on Lähis-Ida konfliktiga seoses tõusnud energiahinnad ja kasvanud hinnatõusu kartus, mis on kergitanud rahaturu intressimäärasid ja suurendanud laenuteenindamiskulusid. See võib halvendada inimeste ja ettevõtete laenumaksevõimet ja suurendada probleemsete laenude hulka. Eesti Panga hinnangul on pankade võime potentsiaalsete laenukahjumitega toime tulla siiski hea, mida toetab pankade tugev kapitaliseeritus. 

Aktiivne laenuturg suurendab pankade jaoks mõnevõrra laenukahjumite riski. Kinnisvara- ja ehitusettevõtetele antud laenud ning eluasemelaenud on aastaga kasvanud ligikaudu 10%. Samal ajal on ärikinnisvaraturul suurenenud tühjana seisvate pindade hulk, mis võib majanduslanguse või tururaskuste korral halvendada kinnisvaraettevõtete laenumaksevõimet. Endiselt püsib hoogne ka kodulaenude võtmine ja laenuraha osakaal eluasemetehingutes on viimase viieteistkümne aasta kõrgeimal tasemel. See on omakorda suurendanud majapidamiste võlakoormust. Kui eluasemelaenude kiire kasv püsib pikemat aega ja majapidamiste võlakoormus suureneb veelgi, võib see tulevikus suurendada ohtu, et osal laenuvõtjatest tekib raskusi laenude tagasimaksmisega.

Kiire laenukasv Lätis ja Leedus suurendab täiendavalt riske siinses pangandussektoris, kuna ligikaudu veerand Eesti pangagruppide laenudest on väljastatud neis riikides. Leedus võib laenukasv veelgi kiireneda seoses kohustusliku pensionikogumise säästude kasutuselevõtuga, mis võib omakorda hoogustada kinnisvarahindade kasvu.

Eesti Pank peab praeguses olukorras vajalikuks säilitada pankadele kehtiva vastutsüklilise kapitalipuhvri nõude 1,5% tasemel. Ühelt poolt on pangalaenude kasv püsinud majanduse pikaajalist kasvutempot arvestades kiire ja hoiab pankade jaoks riske kõrgel tasemel. Teisalt suurendavad geopoliitilised pinged määramatust majanduse edasise arengu suhtes ning seetõttu on pankadel vaja hoida suuremaid kapitalipuhvreid, et säilitada vastupanuvõime ka majandusolukorra halvenemise korral. Samas kaalub Eesti Pank sellel aastal vastutsüklilise kapitalipuhvri tsüklilise komponendi alandamist juhul, kui laenukasvuga seotud riskid peaksid vähenema.

Eesti Panga finantsstabiilsuse ülevaate pikk tekst

Täna kell 11 algab pressikonverents, kus keskpanga president Madis Müller ja ökonomist Mari Tamm tutvustavad finantsstabiilsuse ülevaadet ja sellest lähtuvaid järeldusi. Pressikonverentsi saavad ajakirjanikud tulla kajastama kohapeale, aga jälgida ka videosilla kaudu otseülekandes Eesti Panga veebilehelt, Facebook Live´ina, YouTube’i kanalil või Slido keskkonnas. Küsimusi saavad ajakirjanikud ja teised ülekande jälgijad esitada Slido keskkonnas. Eelisjärjekorras on ajakirjanike küsimused. Pressikonverents kestab kuni tund.

 

Lisateave:
Hanna Jürgenson
Eesti Pank
Kommunikatsioonispetsialist
Tel 56920 930
Meediapäringud [email protected]