Kesk-Aasia on olnud aastatuhandeid suurte riikide strateegiliste huvide ning poliitiliste ja majandussidemete sõlm- ja ristumispunkt. See oluline piirkond mängib ka tänapäeval suurt tähtsust lääne (sh EL-i ja USA) seisukohast. Just seetõttu oleme viimastel aastatel näinud Euroopa Liidu ja USA strateegilise partnerluse intensiivistumist Kesk-Aasia riikidega. Regioonis käib omamoodi “Troonide mäng” USA, EL-i, Hiina, Venemaa ja Türgi vahel.
Eriti aastate 2024–2025 arengud näitavad selgelt trendi, et USA huvi on Kesk-Aasia vastu suurenenud. Seda kinnitab Kesk-Aasia ja USA koostöö ehk C5+1 intensiivistumine.
Millega on tegu? C5+1 on diplomaatiline platvorm tippkohtumisteks. Need on toimunud igal aastal alates 2015t viie Kesk-Aasia riigi – Kasahstani, Kõrgõzstani, Tadžikistani, Türkmenistani ning Usbekistani – välisministrite ning USA riigisekretäri vahel. See initsiatiiv sai loodud selleks, et arutada ühiseid küsimusi.
C5+1 eesmärk on tugevdada USA suhteid kõigi viie Kesk-Aasia riigiga ning parandada suhteid Kesk-Aasia riikide vahel. Nendel kohtumistel arutatakse piirkondlikke küsimusi, näiteks terrorismiprobleeme, võitlust narko- ja inimkaubanduse vastu jne.
Esimene C5+1 kohtumine toimus 26. septembril 2015. aastal ÜRO Peaassamblee seitsmekümnendal istungjärgul, kus toonane USA riigisekretär John Kerry kohtus viie riigi välisministritega eesmärgiga luua uus mitmepoolne dialoogipõhine platvorm.
Nüüd tähistab C5+1 oma kümnendat aastapäeva ja tihendab veelgi riikidevahelist koostööd. C5+1 sekretariaat kohtus 4. septembril 2025 Dušanbes, et valmistada ette juubeliaastat. USA riigisekretär Antony Blinken kutsus C5+1 kokku ka ÜRO Peaassambleel septembris 2024. (B. Adhikari, T. Azatov, A. Beloussova. The Future of the C5+1 Under Trump 2.0. The Diplomat, 22.9.2025).
Nagu näha, käib üsna tihe koostöö USA ja Kesk-Aasia vahel. Üks oluline teema selle raames on USA poolt kehtestatud sanktsioonid Venemaa vastu. Kuna Kesk-Aasia riikide kaudu saab Venemaa Euroopa ja USA poolt sanktsioonide alla sattunud kaupu hankida, st on loodud Venemaa jaoks sanktsioonide vältimise võrgustikud, siis just seetõttu astub Washington nende võrgustike vastu.
Joe Bideni administratsiooni viimastel päevadel kehtestas Washington 2025. aasta jaanuaris sadu Venemaa-vastaseid sanktsioone (mh sellistele ettevõtetele nagu Keremet Kõrgõzstanis), et suurendada survet Kremlile, et Venemaa lõpetaks oma sõja Ukraina vastu. (Kyrgyz lender Keremet Bank to appeal after being hit with US sanctions Reuters, 16.1.2025).
“Keremet Banki ostmise eesmärk oli luua Venemaale sanktsioonide kõrvalehoidmise keskus, et maksta impordi eest ja saada makseid ekspordi eest.”
Selle aasta jaanuaris kehtestas USA rahandusministeerium sanktsioonid mh ka Kõrgõzstanis tegutsevale Keremet Bankile Venemaa maksete hõlbustamise eest. 2024. aastal müüs Kõrgõzstani rahandusministeerium Keremet panga kontrollpaketi ettevõttele, mis on tihedalt seotud Venemaa valitsusega ja sel on sidemed Venemaa oligarhiga. Keremet Banki ostmise eesmärk oli luua Venemaale sanktsioonide kõrvalehoidmise keskus, et maksta impordi eest ja saada makseid ekspordi eest. (U.S. Department of Treasury, Treasury Disrupts Russia’s Sanctions Evasion Schemes, 15.1.2025).
Oluline aspekt on ka tarneahela geopoliitika, mis lähendab Kesk-Aasiat USA majandusele. Peab mainima, et Donald Trumpi uue administratsiooni ajal on kaubanduspoliitika muutumas karmimaks. Alates augustist 2025 kehtestati Kasahstanist pärit kaupadele uued 25-protsendised tollimaksud. USA ja Kasahstan sõlmisid veel aastal 2017 Trumpi esimese ametiaja jooksul “tõhustatud strateegilise partnerluse” lepingu, milles rõhutati julgeoleku- ja kaubanduskoostööd.
USA ja Kasahstani kaubavahetuse käive oli 2024. aastal 4,2 miljardit dollarit, mis oli neli protsenti rohkem kui 2023. Kasahstani peamine ekspordiartikkel USA-sse on nafta. See moodustab 56,2 protsenti kogu tarnetest, lisaks tarnitakse USA-sse uraani (16,4 protsenti) ning hõbedat (12,2 protsenti) jne. See näitab kasvavat USA ja Kasahstani koostööd (Trump says he had a good conversation with Kazak President Tokayev, Reuters, 7.9.2025).
Kriitiliste mineraalide ja tuumakütuse tarneahelad muutuvad aina olulisemaks. Pärast Venemaa uraani keelustamist Ameerika Ühendriikides (President Biden allkirjastas seaduse H.R.1042, Venemaa uraani impordi keelustamise seaduse, millega keelustati madala rikastamisastmega uraani import Venemaalt. Keeld jõustus 11. augustil 2024, kuid erandid kehtivad kuni 2028. aastani) on USA soodustanud uusi, Venemaast sõltumatuid tarneahelaid ja allkirjastanud USA ning Usbekistani vahelise kriitiliste mineraalide memorandumi (2024. aasta septembris), mis suurendab Kesk-Aasia rolli (Russian Uranium Ban Waiver Guidance, U.S. Department of Energy).
Trumpi ja tema administratsiooni teatel on saavutatud suured ärilised võidud ka Usbekistaniga. Nimelt nõustus ÜRO Peaassamblee 80. istungjärgu ajal septembris 2022 New Yorgis Usbekistani lennufirma Uzbekistan Airways ostma 22 Boeing 787 tüüpi lennukit. Lisaks visandasid USA ja Usbekistani presidendid strateegilise partnerluse laiendamise prioriteetsed valdkonnad (Trump says Uzbekistan Airways to buy up to 22 Boeing 787 Dreamliners for over $8 billion. Reuters, 23.9.2025).
Veel üks oluline valdkond on kindlasti julgeolekualane koostöö, mille peamiseks vormiks on sõjalised õppused. USA jätkab mitmepoolseid õppusi (nt Regional Cooperation 25, 15.–27. juuni 2025, koos Kesk-Aasia partneritega), kuid piirkonnas ei ole endiselt USA sõjaväe püsivat kohalolekut.
See piirkondlik koostöö on toimunud igal aasta alates 2001. Õppustel osalevad Kesk- ja Lõuna-Aasia riigid koos oma USA kaitseväe partneritega. Õppuste korraldajad rõhutavad kolme peamist teemat: koostöö, partnerlus ja heidutus. Toonitatakse, et mitme riigi ühine väljaõpe tugevdab kollektiivset võimet vastata väljakutsetele. (U.S. Central Command, 18.6.2025).
Oluline on samuti USA transkaspia “keskmise koridori” (TCTR) toetamine Kesk-Aasias. CLDP (USA kaubandusõiguse osakonna programm) Transkaspia kaubatee (TCTR) projekti rahastab USA välisministeerium. See toetab C5+1 eesmärke laiendada ning arendada Kesk-Aasia riikide alternatiivseid kaubateid, et leevendada kaubandushäireid ja mitmekesistada ekspordisihtkohti.
Selles projektis osalevad Kesk-Aasia riikide, Gruusia ja Aserbaidžaani valitsuse ning erasektori esindajad. See programm edendab avaliku ning erasektori dialoogi ühtsete piirkondlike lahenduste leidmiseks TCTR-i mõjutavate probleemide lahendamiseks.
CLDP korraldas kolm piirkondlikku kohtumist TCTR-i teemal: 5.–7. märtsil 2023 Batumis, 27.–28. juulil 2023 Tbilisis ja 25.–26. jaanuaril 2024 Taškendis. Iga TCTR-i kohtumise arutelude tulemuste põhjal võeti vastu soovitusi, mis esitati TCTR-i riikide huvitatud osapooltele – sh ettepanek töötada välja piirkondlik ühine tegevuskava TCTR-i laiendamiseks, mis ühendaks kahe kohtumise jooksul kõigi osalevate TCTR-i riikide poolt väljendatud soovitusi pehmete meetmete kohta (Trans-Caspian Trade Route, Commercial Law Development Program).
Kuna mitmepoolne konkurents regioonis muutub tihedamaks, siis EL-i ja Hiina investeeringute suurenemine sunnib Washingtoni näitama konkreetseid projekte (mineraalide tehingud, tsiviillennunduse ja energia paketid jne), et jääda konkurentsivõimeliseks võistluses EL-i ja Hiinaga. Euroopa Liidu ja viie Kesk-Aasia riigi juhid pidasid aprillis 2025 oma esimese tippkohtumise (Samarkand, Usbekistan) ning kuulutasid välja uue strateegilise partnerluse, et edendada kaubandust ja muid sidemeid.
“Von der Leyen kuulutas välja 12 miljardi euro suuruse Gateway investeerimispaketi, et suurendada koostööd transpordi, kriitiliste toorainete jt valdkondades.”
Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen kinnitas, et selle tippkohtumise eesmärk on “süvendada kaubandussidemeid ja laiendada koostööd transpordi, kriitiliste toorainete, digitaalse ühenduvuse, vee ja energia valdkonnas”. Von der Leyen kuulutas välja 12 miljardi euro suuruse Gateway investeerimispaketi, et suurendada koostööd transpordi, kriitiliste toorainete jt valdkondades.
Usbekistani president Shavkat Mirziyoyev rõhutas, et viimase seitsme aasta jooksul on Kesk-Aasia ja EL-i riikide vaheline kaubandus kasvanud 54 miljardi euroni. USA suurendab samuti oma investeeringuid ja kohalolekut regioonis ning Boeingi ja Usbekistani lennufirma Uzbekistan Airwaysi tehing on hea näide sellisest töökohti loovast suhtest, mida Washington tõenäoliselt jätkab (EU leaders hold their first summit with Central Asian states, AP News, 4.4.2025).
USA kasvav mõju regioonis on väljakutseks nii Hiina kui Venemaa huvidele Kesk-Aasias, kuna USA võib strateegilise partnerina pakkuda Kesk-Aasia riikidele olulist koostööd, aidata mitmes valdkonnas nagu julgeolek, finants, kõrgtehnoloogiad, kaubandus jne. See võib kõigutada nii Hiina kui ka eriti Venemaa positsiooni regioonis.
Võitlus Kesk-Aasia pärast suurriikide vahel on alles intensiivistumas. Euroopa ja USA koostöö ning tegevus regioonis võivad tõesti aidata kaasa Venemaa mõjuvõimu kiiremale hääbumisele, mis oleks väga oluline löök Venemaa imperialismile ja selle majanduslikule baasile.