Pilt: https://x.com/GeneralStaffUA
Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 13. mai 2026:
tihe konveier kipub jälle vene poole edenemisi tooma, aga eduta pole ka Ukraina omad.
1. Kõik sihtmärgiks sobib.
2. Ukraina uue droonikonveieri kaugustesse saatis.
3. Sumõ: muutusteta.
4. Harkiv: võib-olla on vene pool suutnud taastada varasemas suuruses sillapeas mehitatuse.
5. Kupjansk-Kreminna: lõunas Ukraina eesmisi possasid edasi nihutas.
6. Siversk: muutusteta.
7. Bahmut: ei lähe hästi.
8. Donetsk: vist muutusteta.
9. Lõunarinne: idas ok ja läänes mitte.
10. Herson: muutusteta.
11. putin teatas uusima Sarmat raketi edukast katsetamisest ja lubas selle seitsmendat korda vägedele toimetada.
12. venemaalaste õnnetase on käimasoleva sõja ja majandusprobleemide tõttu langenud madalaimale tasemele alates 2011. aastast.
13. lukašenko kuulutas välja vägede sihipärase mobiliseerimise, et armee sõjaks ette valmistada.
14. Belgorodi elanikud teavitavad mittetöötavatest radaritest ja vastuseks paluti neil teatada kõigist lendavatest droonidest.
15. venemaa ametnikud lõpetavad abordi nimetamise abordiks.
16. Lühiuudised
peskov teatas, et putin on valmis Zelenskiga kohtuma igal ajal, ehkki ainult Moskvas. Kohtumine väljaspool Moskvat oleks võimalik ainult lõpliku kokkuleppe allkirjastamiseks. putini pressiesindaja sõnul peatatakse sõjaline erioperatsioon väidetavalt iga hetk niipea, kui Kiiev „teeb vajalikud otsused, millest nad on hästi teadlikud”. Njah, egas päris kaua peab nii mõnelegi Lääne võtmeisikule vist seletama, et kremli plaanid ei ole muutunud ega muutumas…
„Kui USA poliitika venemaa ja Ukraina suhtes ei ole kooskõlas Euroopa huvidega, peavad liitlased ise alustama dialoogi venemaa Föderatsiooniga,” ütles Soome president Alexander Stubb intervjuus ajalehele Corriere della Sera.
Kui vene pool saatis Ukraina sügavusse 111 drooni siis Ukraina vastu u 250!
Kokku registreeriti viimase 24 tunni jooksul 210 lahingutegevust ehk siis konveier mõnes lõigus tõmmati palju tihedamalt tööle. Ikka keskmisest tihedam Harkivi suunal ning veelgi tihedam Kostjantõnivka lõigus ning pisu üle keskmise ka Pokrovski lõigus ning Huliaipole lõigus pigem keskmisest isegi vähem aga surve hakkab uuesti tõusma lõunarinde läänelõigus. Kuna Kostjantõnivkas näeb vene pool, et saadakse vaatamata suurtele kaotustele edasi, siis konveierit veelgi tihendatakse. Mitu päeva suudab sellist tihedat konveierit vene pool hoida… vast mõned… loodetavasti… selline mitmeid päevi tihedam konveier on juba toonud mõningaid edenemisi ehk siis pigem hallis alas uusi mehitatud possasid saadakse.
Eile viis vaenlane läbi 111 õhurünnakut, heites alla 314 juhitavat pommi. Lisaks kasutas ta 8923 kamikaze-drooni ja sooritas 3353 kaudtulelasku, sealhulgas 148 mitmikraketiheitjaga. Selline arv mitmikraketiheitja laske on päris suur ning liugpomme vast lihtsalt mõndede päevade jooksul nii palju kogunes, et mitmeks päevaks nüüd rohkemaks pommitamiseks neid jagub.
1. 12. mai õhtul, päev pärast venemaa ja Ukraina vahelise kolmepäevase relvarahu lõppu, algatasid vene väed Dnipropetrovski oblastis drooni- ja õhurünnakuid. Spetsiifilise sihtmärgiks oli president Volodõmõr Zelenski kodulinn Krõvõi Rih. Rünnaku ja elumajale tabanud Shahedi tagajärjel hukkusid 65-aastane naine ja 43-aastane mees, teatas piirkondliku sõjaväevalitsuse (OVA) juht Oleksandr Ganža. Veel neli inimest said vigastada. Krõvõi Rihi administratsiooni juhi Oleksandr Vilkuli sõnul sai üheksakuune tüdruk jalavigastuse ja viidi raskes seisundis intensiivraviosakonda. Haiglasse viidi ka 23-aastane naine mõõdukas seisundis. Vigastada said ka 45-aastane naine ja 74-aastane pensionär. venemaa õhurünnakus Sõnelnõkivski rajoonis hukkus veel neli inimest. Ganža kirjutas oma Telegrami kanalil, et rünnakus sai haavata ka kolm meest.
Poltava kogukonnas jäi üle 7000 kliendi elektrita pärast seda, kui vene droonid 13. mai öösel elektrialajaama ründasid.
2. Teisipäeva pärastlõunal algatas Ukraina ka droonirünnaku venemaa vastu. Üks droonidest kukkus Orenburgis elamule. Regionaalkuberner jevgeni solntsev kirjutas, et ohvreid ei olnud; kahjustusi said mitu korterit ja hoone katus. Mehitamata õhusõiduk lendas arvatavasti AS Strela tootmiskoondise poole, mis asub tabatud hoonest nelja kilomeetri kaugusel. Tehas toodab laevatõrjerakette ja komponente erinevatele rakettidele, samuti osi hävituslennukitele.
Ukraina ründas droonidega venemaa Brjanski oblastis Unetša raudteejaama, teatas oblasti kuberner aleksandr bogomaz. Ta ütles, et kaks venemaa Raudteede töötajat said haavata, viidi haiglasse ja neile anti arstiabi.
Ukraina droonid ründasid eile venemaal asuvat Orenburgi, mis asub umbes 1300 km kaugusel Ukrainast ja Kasahstanist loodes. Piirkonnas registreeriti plahvatusi, samas kui piirkonna kuberneri sõnul kahjusid ega inimohvreid ei olnud.
Pärast eilseid plahvatuste teateid möllab Permis taas ulatuslik tulekahju. Hiljuti sihtisid Ukraina droonid kohalikku rafineerimistehast ja naftapumplat, tekitades mõlemale objektile tõsist kahju.
Tulekahju Tamani sadamas pärast droonirünnakut. Krimmi tuule seiregrupp kinnitas satelliidipiltide abil, et tulekahju on naftahoidlas. Tamani meresadam on üks venemaa sügavamaid kaubasadamaid, mis asub Volna külas Krasnodari krais Temrjuki rajoonis Tamani poolsaarel, Železnodorožnõi Rogi neeme lähedal. See on mõeldud kuivade ja vedelate lastide, sealhulgas nafta ja naftatoodete ekspordiks.
Lisaks kostus plahvatuste laine Krimmis kuni Kertši sillani.
Ukraina 801. merejalaväe eriüksuse 1. kompaniigrupp hävitas Mustal merel Shrike’i drooniga venemaa meredrooni. Droon oli teel ründama ühte Odessa sadamat ja kahjustama sadama infrastruktuuri, kuid see peatati enne sihtmärgini jõudmist. Videos on näha, kuidas FPV droon meredrooni tabab ja selle lõhkepea põhjustas võimsa plahvatuse.
3. Sumõ: muutusteta rindejoones.
4. Harkiv: pisu on segane seis Vovtšanski linna juures asuva vene sillapeaga üle Vovtša jõe. Lisanduvad videod on pisu varasemast ajast ja need näitavad, et vene pool on suutnud saada kontrolli varasemas sillapea suuruses. Kõik videod tunduvad olevad varasemad kui 1. mai. Ja neid pommitab vene possasid Ukraina iseliikuvate suurtükkide seltskond.
5. Kupjansk-Kreminna: vene poole rünnakud otse Kupjanski poole pole enam edu toonud, kõik kes lähemale jõuavad ja isegi korraks kanna maha saavad, leitakse üles ja droonidega töödeldakse.
Paremad uudised Lõmani suunalt, kus Lõmanist põhja pool on Ukraina nihutanud edasi oma eesmisi possasid Serednje ja Šandriholove küla juures.
6. Siversk: Rai Oleksandrivka küla juures sai vene pool uued eesmised possad puhastades sealseid varasemaid Ukraina kaitserajatisi. Tundub, et neis rajatistes Ukraina võitlejaid polnud.
7. Bahmut: otse blogikanalist: vene vägesid nähti Molotšarkas, Kostjantõnivkast põhja pool, samal ajal kui edelas ja idas on vene väed tegutsenud nädalaid asulates, kandes suuri kaotusi, kuid alistades siiski arvuliselt vähemuses olevaid Ukraina positsioone.
Ukraina 100. territoriaalkaitsebrigaadi teatel tabas Kostjantõnivkas vene sabotaažirühmitust varjanud hiiglaslikku hoonet Ukraina maapealne robotsüsteem, mis vedas 300 kg lõhkeainet. Plahvatuses varises ehitis peaaegu täielikult kokku.
Uuesti on hakanud kahjuks rindejoon linnas ja selle ümber taganema ning kipub arvama, et väga tihe vene poole töötlus Ukraina logistikaahela suunal ning inimkaotustest mittehooliv tihe konveier võib hakata tooma samme linna vallutamise saavutamiseks.
Peaks olema rindelõik, kus vene poole kaotuste arv on kõikse suurem…
8. Donetsk: muutusteta rindejoones. Selguseta on vaid seis Filia küla kandis.
9. Lõunarinne: kui ida ja keskmises osas ok, siis kahjuks viimased infokillud näitavad, et sektori lääneservas on vene pool saanud kanna maha Šerbaki külas. See on mõne päevase vahega juba teise küla kaotus sama tee peal.
10. Herson: muutusteta.
11. 12. mai pärastlõunal lasti edukalt välja mandritevaheline ballistiline rakett Sarmat, teatas venemaastrateegiliste raketivägede ülemjuhataja sergei karakajev putinile videolingi vahendusel. Ta teatas, et rakett, mida on arendatud alates 2013. aastast ja mis plahvatas katsetuste ajal aastatel 2024–2025 kaks korda, paigutatakse Krasnojarski kraisse lahinguteenistusse 2026. aasta lõpuks. „Start oli edukas… Katsetulemused kinnitasid konstruktsiooni ja tehnoloogiliste lahenduste õigsust,” ütles karakajev. kremli pressiesindaja dmitri peskovi sõnul on Moskva juba teavitanud Ameerika Ühendriike ja teisi riike Sarmati katsetustest.
putin märkis omalt poolt, et Sarmat on maailma võimsaim raketisüsteem ja suudab läbida üle 35 000 kilomeetri, ning lubas, et see tarnitakse tõepoolest vägedele selle aasta lõpuks. Algselt kinnitasid võimud, et Sarmat võetakse teenistusse juba 2020. aastal. Kuid 2023. aasta veebruaris teatas putin, et see juhtub enne aasta lõppu, ja juulis kordas ta oma lubadust, et uued raketid võetakse peagi teenistusse. Sama aasta oktoobris teatas president, et töö Sarmati kallal on sisuliselt lõpule viidud ja tuleb vaid bürokraatlikke üksikasju lahendada.
2024. aasta alguses väitis putin oma pöördumises föderaalkogu poole, et esimesed seeriaraketid on vägedele juba tarnitud. 2025. aasta oktoobris võttis ta aga oma väite tagasi, öeldes, et „see [Sarmat] ei ole veel teenistuses”. „See asub varsti teenistusse,” kuulutas president. Ka Roskosmose endine juht juri borisov rääkis rakettide kasutuselevõtust alates 2023. aasta septembrist ja kolm kuud hiljem tegi sama avalduse endine kaitseminister sergei šoigu. karakajev ise lubas 2021. aastal, et süsteemid on järgmise aasta lõpuks töökorras.
venemaa alustas Sarmati arendamist 13 aastat tagasi, et asendada Voevoda (NATO tähisega Saatan) rakette – vanimaid teenistuses olevaid tuumarakete, mis paigutati šahtidesse juba 1980. aastatel.
venemaa kaitseministeerium teatas Sarmati esimesest edukast stardist Plesetski kosmodroomilt kohe pärast sõja algust Ukraina vastu, 2022. aasta aprillis. Seejärel teatas putin, et süsteem tugevdab venemaa relvajõudude lahingupotentsiaali, „tagab venemaa julgeoleku väliste ohtude eest ja annab järele neile, kes raevuka agressiivse retoorika kuumuses üritavad meie riiki ähvardada”.
Hilisemad katsetused lõppesid aga edutult: 2025. aasta novembris püsis rakett õhus umbes minuti enne allakukkumist ja 2024. aasta septembris plahvatas Sarmat oma šahtis Plesetski katsepolügoonil.
Eelmisel nädalal arreteeriti Sarmati tootva Krasmaši tehase peadirektor aleksandr gavrilov ja saadeti eeluurimisvanglasse süüdistatuna omastamises.
Njah, arvatakse, et rakett on pisu muditud variant vaid ning kaheldakse, kas see peatselt üldse tootmisse jõuab…
12. Riiklik sotsioloogia on registreerinud venemaa õnneindeksi languse 15 aasta madalaimale tasemele. Ülevenemaalise Avaliku Arvamuse Uurimiskeskuse (VTsIOM) arvutatud näitaja oli 2026. aasta aprillis 52 punkti. Märtsis oli see 56, 2025. aasta aprillis 73 ja eelmine madalseis oli 41 septembris 2011. Indeks põhineb vastajate vastustel küsimusele: „Elu juhtub kõike: nii head kui halba. Aga üldiselt, kas sa oled õnnelik või mitte?“ VTsIOM selgitas, et selle olulisus seisneb vastuste „kindlasti jah”, „pigem jah” ja „pigem ei”, „kindlasti ei” erinevuses.
2026. aasta aprilli lõpuks vastas 74% vastanutest „jah” ja 22% „ei”. Märtsis oli vahe 56 protsendipunkti (+4 protsendipunkti). Kuu jooksul vähenes ka nende osakaal, kes ütlesid, et on kindlasti õnnelikud (-2 protsendipunkti). 2011. aasta septembris vastas kaks kolmandikku vastanutest jaatavalt, samas kui 25% ütles, et nad on rahulolematud. Graafiku kohaselt on indeks alates Ukraina sõja algusest kõikunud 58 ja 73 punkti vahel (tipptase 2023. aasta märtsis) ning langenud alles 2026. aasta veebruaris 55 punktini. venelaste pessimism kasvab jätkuva selge lõputa sõja, kasvava maksukoormuse ja halveneva majandusliku olukorra keskel, märkis Levada keskuse juht Denis Volkov.
VTsIOM-i juht Valeri Fjodorov märkis ka, et õnnetaseme kõikumised toimuvad tavaliselt majanduskriisi ajal. Tema sõnul peavad venelased end õnnelikuks, kui on täidetud kolm peamist tegurit: tervis, miinimumsissetulek ja perekond. „Kõige vähem õnnelikud on need, kes on rohkem seotud poliitilise tegevuskavaga, loevad/vaatavad opositsiooniväljaandeid ja on rahulolematud putini tegevusega. Sellel rühmal on kõrgeim õnnetuse tase,” märkis ta.
Langeva majanduse, süveneva riikliku repressiooni ja sõja kiire lõpu lootuse puudumise keskel registreerisid Levada keskuse analüütikud rekordiliselt suure osa venelastest, kes usuvad, et riik on „valel teel” alates Ukraina sõja algusest. Aprillis ütles 28% venelastest, et riik on valel teel (8 protsendipunkti rohkem kui eelmise aasta lõpus ja peaaegu kaks korda rohkem kui kaks aastat tagasi).
Lisaks on venemaa ühiskonnas sagenemas ärevus ja psühhoos: 42% kodanikest teatab depressiooni sümptomitest ja antidepressantide müük purustab mitmeaastaseid rekordeid.
Njah, nagu siiski numbrid näitavad, on õnnetute arv veel liiga väike. Muidugi on igasuguste venemaal toimuvate küsitlustega keeruline, sest oma tegelikku arvamust ei kiputa julgema välja näidata kartes sanktsioone või viltu vaatamist ning selline käitumiskood on paljudel venemaalastel sügavalt juurdunud. Küll aga annab uuring pisugi aimu suundumustest, sest muutused ajas näitavad nii mõndagi.
13. Pärast relvajõudude ulatusliku inspektsiooni lõppu jätkab Valgevene sõjaväeüksuste valikulist mobiliseerimist nende lahinguvalmiduse kontrollimiseks, teatas Valgevene president lukašenko. „Lisaks, nagu ma lubasin, mobiliseerime valikuliselt üksusi nende ettevalmistamiseks sõjaks. Jumala tahtel saame seda vältida,” ütles lukašenko kohtumisel kaitseminister viktor hreniniga uudisteagentuuri BelTA teatel.
Oma aruandes armee valmisoleku kohta nõudis lukašenko puuduste kõrvaldamist. „Loodan väga, et see protsess ei jää lõpule, et armee juhtkond ja eriti minister pööravad pärast seda inspektsiooni ilmnenud puudustele maksimaalset tähelepanu,” rõhutas riigipea. Märtsi lõpus teatas kaitseminister viktor hrenin, et Valgevene suurendab inspektsioonide ulatust kasvavate väliste ohtude tõttu. Tema sõnul on 11. märtsil alanud lahingu- ja mobilisatsioonivalmiduse ulatuslik inspektsioon muutunud üheks suurimaks armee ajaloos.
Selle inspektsiooni raames kutsuti reservist välja ligikaudu 5000 sõjaväelast. Aprillis teatas lukašenko sellele ülevaatele järgnenud kohtumisel: „Me valmistume sõjaks… Me ei taha sõda, aga selleks ongi armee. Kui keegi otsustab ootamatult meiega rääkida ja meid läbi relvasihiku vaadata, siis me vastame. Selleks me valmistumegi.” Ta teatas ka, et sõja korral võib Valgevene oma vägede arvu suurendada poole miljonini.
Eelmise aasta märtsis allkirjastas lukašenko määruse „Valitsusasutuste ja muude organisatsioonide sõja ajal ülemineku sõjaaja tingimustele”. Määrus koordineerib valitsusasutuste tööd sõja ajal ja määrab kindlaks hulga organisatsioone, mille juhtidele võidakse vajadusel anda sõjaväelisi auastmeid. „Selle määruse väljaandmine tagab riigiaparaadi süstemaatilise ja katkematu toimimise kasvava sõjalise ohu perioodidel ja sõja ajal,” teatas lukašenko pressiteenistus toona.
Kuu aega varem kutsus lukašenko kodanikke üles valmistuma kolmandaks maailmasõjaks nii vaimselt kui ka strateegiliselt. „Heitkem kõrvale kõik illusioonid globaalse konflikti diplomaatilise lahendamise võimalikkusest. Ka rahvusvaheline õigus on pingete leevendamisel jõuetu,” ütles ta. lukašenko märkis NATO laienemise suundumust ja kollektiivse Lääne kujutavat ohtu, lisades, et Valgevene on suure ja pikaajalise sõjalis-poliitilise kriisi keskmes.
Njah, senised aastad on näidanud, et lukašenka põristab trummi mis hirmus, peaasi, et ise sõtta minema ei peaks. Kipub arvama, et putin vast kiristab hanbaid ja üritab halva mängu juures pingutatud naeratust ette manada. Eks kulisside taga (kõlakate järgi) olla kremlil siiski tegevusi Valgevenele uue juhi leidmiseks, kes osaleks aktiivselt Ukraina vastases sõjas… uue rindejoone lisandumine kogu Valgevene pikkuses eip oleks Ukrainale üldse hea…
14. Belgorodi oblasti Rakitjanski ja Krasnojarski rajoonis, mis on Ukraina armee regulaarsete droonilendude ala, ei tööta Ukraina relvajõudude droonide avastamise süsteemid. See tuleneb avaliku grupi UAV Alert Krasnaja Jaruga/Rakitnoje postitusest, mida tsiteerisid Bletgorodi ja Pepeli kanalid.
„Paljusid mehitamata õhusõidukeid seadmed ei tuvasta, seega saab neid tuvastada ainult visuaalselt. Sel põhjusel kutsume kõiki üles olema äärmiselt valvsad. Võimalusel vältige sõitmist asustatud aladest väljaspool asuvatel avatud aladel ja teedel. Kui tuvastate mehitamata õhusõiduki visuaalselt või kuulmise järgi, helistage kohe numbril 112,” teatas kanal.
Belgorodi oblasti elanikud, kes on varem olnud raketi- ja droonirünnakute ohvrid, on massiliselt kurtnud rünnakuhoiatuste täieliku puudumise üle interneti ja Telegrami blokeeringute tõttu ning on öelnud, et õhurünnaku sireenid ei käivitu alati õigeaegselt. Mõned Belgorodi elanikud jäid praktiliselt isolatsiooni, kuna nende kodune internet oli Ukraina relvajõudude rünnakute tõttu energiarajatistele ja elektrikatkestuste tõttu maas.
Samuti kritiseeriti VK-s riiklikult kehtestatud „riiklikku sõnumitoojat“ (MAX), mis ei toeta push-teavitusi. „Maxi teade saabus pärast tormi vaibumist,” kirjutasid inimesed kuberner vjatšeslav gladkovi kanali kommentaaride osas.
Oblasti kuberner ise väitis märtsis, et elanikud surevad internetiühenduse katkestuste tõttu. „Valge nimekiri ei tööta; droonid lendavad endiselt ja see ei häiri neid,” tsiteeris ta inimeste kaebusi. gladkov ütles ka, et „push-teavitusi Maxi kaudu ei ole võimalik pakkuda, kuna nende tarkvara on seotud välismaiste tootjatega ja seetõttu on see vastuolus kogu lähenemisviisiga”. Ta soovitas, et Belgorodi elanikud jälgiksid iseseisvalt droonide rünnakunurka jälgimiskanalites, et kaitsta end rünnakute eest.
Njah, pole sugugi paha uudis. Esmalt näitab, et õhutõrje vahendeid (seire) eip jagu või on nende võimekus madala, teiseks näitab see vene poole ülereageerimist, mis tegelikkuses lõhub inimestele hoiatuse andmise ning kolmandaks näitab kohalikele, et kremlil on neist ükskõik…
15. venemaa võimud on hakanud sõnast „abort” loobuma ja asendama selle eufemismiga „negatiivne valik raseduse ajal”. Täpsemalt kasutas Kaluga oblasti tervishoiuminister Anna Tšernova seda terminit valitsuse koosolekul statistikat esitledes. Ta väitis, et 2025. aastal tegid piirkonna naised raseduse ajal ligikaudu 700 „negatiivset valikut”.
Oblasti tervishoiuministeerium selgitas Pod’emile, et „seda terminit kasutatakse abordi sünonüümina”, kuna see on „esteetiliselt meeldivam” ja peegeldab paremini protseduuri mõju naisele. „Olukorras, kus ta (rase naine) on kalduvus tegema negatiivse valiku (abort), millel on naise tervisele sellised tagajärjed, sealhulgas psühholoogilised, ei edasta sõna „abort” seda täielikult,” selgitas ministeerium.
Saratovi oblasti ametnikud on hakanud kasutama sarnast eufemismi. Aprillis ilmus riigihangete portaalis hange alghinnaga 1,8 miljonit rubla sünnitust propageerivate tele- ja raadioreklaamide loomiseks. Spetsifikatsioonides märgiti, et sisu peaks muu hulgas olema suunatud negatiivsete valikute ennetamisele raseduse ajal. Võimud nõudsid, et reklaamid oleksid suunatud 14-aastastele ja vanematele vaatajaskondadele. Sõna „abort” hakati televisioonis maha suruma 2025. aastal, kuigi venemaal ei ole selle kasutamiseks seaduslikku keeldu.
Tuttava termini asendamine eufemismiga toimub valitsuse käimasoleva kampaania ajal abortide piiramiseks ja sündimuse suurendamiseks. Rosstati andmetel sündis venemaal 2024. aastal 1,222 miljonit last – madalaim näitaja alates 1999. aastast. 2025. aasta esimeses kvartalis langes sündimus veel 4%, 288 800 lapseni. Seejärel statistika salastati.
Kolmkümmend piirkonda on keelanud abordi esilekutsumise ja 24 neist on trahve määratud. Samal ajal on venemaa tervishoiuministeerium keelanud protseduuri meditsiiniasutustes, kus puudub operatsioonisaal ja anestesioloog-elustaja, kes peab kohapeal olema ööpäevaringselt. Mitme piirkonna võimud püüavad ka erakliinikuid sundida abortide tegemise lõpetama. Märtsi lõpuks oli seda teinud 36% sellistest asutustest. 16 piirkonnas on kõik kommertskliinikud selle teenuse osutamise lõpetanud.
Rosstati viimaste kättesaadavate andmete kohaselt katkestati 2024. aastal 444 300 rasedust – see on 5% vähem kui eelmisel aastal. Tervishoiuministeerium, mis annab aru ainult oma jurisdiktsiooni alla kuuluvate asutuste kohta, teatas arvuks 338 400 ehk 232 aborti 100 000 inimese kohta.
Aasta jooksul suurenes see näitaja üheksas piirkonnas: Karjalas (+52,5%), Adõgees (+41%), Samaras (+18,8%), Tveris (+6,13%), Kaliningradis (+3,96%), Tambovis (+2,2%), Magadanis (+1,9%), Mordvas (+2,37%) ja annekteeritud Krimmis (+5,7%).
Abortide absoluutarvus on esikohal Moskva (22 200), kuid rahvaarvu poolest on esikohal Tõva (790 100 000 elaniku kohta). Kõrged näitajad registreeriti ka Magadani oblastis (557 100 000 elaniku kohta), Tšuktšimaal (519 100 000 elaniku kohta), Juudi autonoomses oblastis (472 100 000 elaniku kohta), Jakuutias (467 100 000 elaniku kohta) ja Neenetsi autonoomses ringkonnas (454 100 000 elaniku kohta).
16. Lühiuudised
Enne teisipäeval Hiinasse Xi Jinpingiga läbirääkimistele suundumist eitas president Donald Trump ajakirjanikega igasugust kokkulepet putiniga Donbassi venemaale loovutamise osas. Kui reporter küsis, kas kahe juhi vahel oli selline arusaam, vastas Trump „ei”, kuid ei esitanud üksikasju. Trump teatas ka, et peab maailmas suurriikideks ainult kahte riiki: Ameerika Ühendriike ja Hiinat, kellega Washingtonil on „väga tugevad suhted”. Ta ütles, et Ameerika Ühendriigid on „sõjaliselt maailma tugevaim riik ja Hiinat peetakse tugevuselt teiseks”.
Hollandi ettevõte FIDUCIAL Defense testis oma arvutinägemise tarkvara Ukrainas Brave1 programmi Test in Ukraine raames. Süsteem on juba integreeritud Ukraina Vovkulaka pealtkuulamisdrooni ning on näidanud õhust sihtmärkide head tuvastamist, jälgimist ja automaatset tabamist.
Salastatud hinnangutes teatasid USA luureagentuurid Ameerika kõrgematele ametnikele, et Iraan on taastanud juurdepääsu enamikule oma raketibaasidest ja säilitanud umbes 70% oma sõjaeelsest rakettide ja raketikandjate arsenalist. Allikas: New York Times, viidates luurearuannetega tuttavatele isikutele.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Samal teemal