Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituut loobub paariks aastaks ajakirjanduse ja kommunikatsiooni õpetamisest kõrvalerialadena tuues põhjuseks ressursinappuse. Ajakirjandusjuhi hinnangul võib see otsus kaasa tuua, et mitmekülgsete teadmistega noorte ajakirjanike hulk toimetustes väheneb.
Ühiskonnateaduste instituudi juhataja Ragne Kõuts-Klemm ütles, et huvi õppida ajakirjandust ja kommunikatsiooni kõrvalerialana on aastate jooksul väga palju tõusnud, kuid instituudi praegune ressurss neile õpet pakkuda ei võimalda.
“Oleme otsustanud õppe pakkumise kõrvalerialana paariks aastaks pausile panna, sest kõrvaleriala tudengeid õpetades ei suuda me tagada kvaliteeti ajakirjandust peaerialana õppivatele üliõpilastele,” ütles Kõuts-Klemm.
“Kuna ühiskonnateaduste instituudil pole selleks ressurssi, peame asju ümberkorraldama. Kindlasti on võimalus mõelda näiteks lisarahale või kolleegide töö ümberkorraldamisele. Siin on eri võimalusi, aga praegu ei tea, mille kasuks me otsustame,” lausus Kõuts-Klemm.
Kõuts-Klemmi sõnul pakuvad nad ajakirjandusõppes nn rätsepaülikonda igale tudengile, ka kõrvaleriala õppuritele. “Meil on praktiline õpe, me ei õpeta ainult teooriat. Iga tudeng, kes teeb praktilisi töid, saab ka tagasisidet õppejõult. Seda on raske pakkuda praeguse kolleegide hulgaga,” selgitas ta.
Kõrvalerialade tudengid, kes juba on alustanud ajakirjanduse ja kommunikatsiooni õppimist, võivad jätkata. “Õpet katkestama neid ei sunnita,” sõnas Kõuts-Klemm.
Pikaaegne ajakirjandusjuht, ERR-i uudiste- ja sporditoimetuse peatoimetaja Anvar Samost ütles Tartu Ülikooli otsust kommenteerides, et see on kahtlemata halb uudis Eesti väljaannetele ja toimetustele.
“See näitab paraku taaskord teadmatust, mis valitseb Tartu Ülikooli ajakirjandusõppes selle kohta, millised on toimetuste vajadused ja milline tegelik töö väljaannetes välja näeb,” lausus Samost.
“Minu pikaajaline kogemus on näidanud, et kõige paremad ajakirjanikud saavad nendest inimestest, kes on pädevad või õppinud mõnda teist eriala – olgu see siis ajalugu, politoloogia, õigus, ärijuhtimine või majandusarvestus. Nad omandavad ajakirjanduse pigem lisaoskusena. Ajakirjandus ei ole tegelikult ülemäära keeruline, aga laialdasemad teadmised annavad ajakirjanikule oluliselt tugevama aluse,” sõnas Samost.
Kui nüüd kõrvalerialana ajakirjandust õppida ei saa, siis jääb taolisi tudengeid, kes võiksid toimetustesse tööle tulla, lihtsalt vähemaks, nentis Samost.
Samosti hinnangul on ülikooli otsus seda veidram, et nende endi sõnul on ajakirjanduse õppimine kõrvalerialana üha populaarsem.
“Huvi ajakirjaniku töö vastu tervikuna on praegu pigem väiksem kui näiteks 30 aastat tagasi. Sellest lähtuvalt peaks ülikool Eesti ajakirjanduse arengu ja järelkasvu eest vastutavana soosima seda, et inimesed ka muudelt erialadelt tahaksid ajakirjandusega tegeleda. Kui aga tehakse vastupidi ja veel olukorras, kus huvi on kasvav, siis on see täiesti arusaamatu,” sõnas ajakirjandusjuht.
Ühiskonnateaduste instituut on Tartu Ülikooli sotsiaalteaduste valdkonna üks suuremaid instituute. Instituudi erialad ja teadustöö koonduvad kolme peamise teema ümber: ajakirjandus ja kommunikatsioon; sotsioloogia, kogukondade arendamine ja sotsiaalne heaolu ning andme-, info- ja meediapädevus.