Paljude Eesti inimeste jaoks on platvormid saanud juba tavapäraseks osaks igapäevaelust – olgu selleks võimalus teenida paindlikult lisaraha õpingute või laste eest hoolitsemise kõrvalt või mugav viis tellida koju toitu ja toidukaupu.
Platvormitööd nähakse tööturgu täiendava võimalusena
Uuring näitab, et Eestis peetakse platvormitöö puhul oluliseks ennekõike võimalust kujundada töökorraldust oma elu ja vajaduste järgi. 74% vastanutest leiab, et platvormitöö tegijatel peaks olema võimalus ise valida, millise töövormi alusel nad tegutsevad. See viitab Eesti inimeste laiemale ootusele, et paindlikud võimalused peaksid tööturul alles jääma ka siis, kui nende ümber luuakse selgemaid ja paremini toimivaid reegleid.
Paindlikkuse olulisus tuleb välja ka vastanute endi isiklikes eelistustes. Kui küsitluses osalenud inimestel paluti valida, millist töövormi nad ise platvormitöö tegija vaatenurgast eelistaksid, valiks üle poole vastanutest pigem paindliku ja iseseisva töö kui tavapärase töölepingu.
Kõige sagedamini nähakse platvormitööst kasu tudengitele – nii vastas 75% küsitletutest. Samuti peetakse seda heaks võimaluseks vanematele inimestele, kes otsivad lisasissetulekut (73%), ning inimestele, kellel puudub erialane ettevalmistus või kutsekvalifikatsioon (69%).
Eestis peetakse platvormitööd pigem tavapärase tööturu kõrval toimivaks ja seda täiendavaks lisateenistuse võimaluseks, mitte ohuks olemasolevale töökorraldusele. Uuringu järgi leiab nimelt 54% vastanutest, et platvormitöö aitab täita tööturul eksisteerivaid lünki, ja 51% hinnangul toimib see tavapärase tööturu kõrval. Platvormitööd peab tavapärasele tööturule ohuks vähem kui kümnendik Eesti inimestest – see on 24 uuringus osalenud Euroopa riigi seas üks madalamaid näitajaid.
Samas ei tähenda paindlikkuse väärtustamine seda, et tööga seotud tagatisi peetaks vähem oluliseks. Uuringu järgi tähtsustatakse ka platvormitöötajatele pakutavat kaitset, sealhulgas õnnetus- ja vigastuskindlustust.
„Tulemused peegeldavad hästi seda, kuidas platvormitöö on muutunud Eesti tööturu loomulikuks osaks,“ ütles Freelance Movementi peasekretär Glen Hodgson. „Seda ei nähta tavapärase töösuhte asendajana, vaid võimalusena, mis aitab inimestel teenida lisasissetulekut ja kujundada töötegemist vastavalt oma elukorraldusele.“
Platvormid on paljude jaoks osa igapäevaelust
Uuringust selgub ka, et Eestis on tarneplatvormidel nüüdseks juba kindel koht inimeste igapäevaelus. Viimase 12 kuu jooksul on toidu või toidukaupade kullerteenust kasutanud üle poole uuringus osalenud inimestest ning 62% leiab, et need teenused muudavad igapäevaelu lihtsamaks. Eriti selgelt tuleb see esile nooremates vanuserühmades: 18–34-aastastest vastanutest ütleb koguni 80%, et tarneplatvormid parandavad nende igapäevaelu vähemalt mingil määral.
Praktilise mugavuse kõrval nähakse platvormidel lisaks olulist rolli kohalike restoranide ja poodide toetamisel ning uute kohalike ettevõtete avastamisel. Eestis arvab 62% vastanutest, et tarneplatvormid toetavad kohalikke restorane ja poode, ning 85% teenuste kasutajatest ütleb, et on nende kaudu avastanud vähemalt ühe uue kohaliku ettevõtte.
Platvormide mõju ulatub laiemalt ka kohalikku majandusse. Kui sama toode oleks saadaval võrdse hinnaga ja samadel tingimustel, eelistaks 54% Eesti vastanutest tellida selle kohaliku poe kaudu platvormilt. Rahvusvahelisest e-poest telliks samas olukorras vaid 14% vastanutest.
„Eesti tulemuste puhul torkab silma hoiakute järjepidevus. Platvorme nähakse nii paindliku töö kui ka igapäevaste teenuste vaatest praktilise lahendusena,“ ütles Ipsose vanemkonsultant Hanna Agnes Persson. „See näitab, et inimeste ootused ei piirdu ainult ühe vaatega, vaid poliitikakujundamisel tuleb arvestada nii platvormitöö tegijate ja nende teenuste kasutajatega kui ka tööturu toimimisega laiemalt.“
Tervikuna näitavad tulemused, et Eestis peetakse platvormitööd ja platvorme tänapäevase majanduse loomulikuks osaks. Inimesed väärtustavad nende puhul eelkõige paindlikkust, valikuvabadust ja praktilist kasu. Euroopa Liidu platvormitöö direktiivi ülevõtmisel saab oluliseks, kas Eestis suudetakse need võimalused alles hoida ning kujundada reeglid nii, et need oleksid selged ja toimiksid ka praktikas.
Uuringu tellis Wolt ning selle viis 2026. aasta jaanuarist märtsini läbi uuringufirma Ipsos. Eestis küsitleti kokku 1000 inimest vanuses 18–75 aastat. Valim on esinduslik ning tasakaalustatud vanuse, soo ja piirkonna järgi. Eesti tulemused on osa 24 Euroopa riiki hõlmavast uuringust, milles osales kokku ligikaudu 22 500 vastajat.
Kuidas see lugu Sind end tundma pani? Saada