Tsahkna tunnustas Euroopa Nõukogu juhtrolli Venemaa vastutusele võtmisel ja karistamatuse vastu võitlemisel. Ta rõhutas, et karistamatuse juurdumise vältimiseks tuleb eritribunali töö käivitada võimalikult kiiresti. „On vastuvõetamatu, et isikud, kes planeerisid agressiooni, mobiliseerisid armee ja on hoidnud sõjategevust käigus üle nelja aasta, saavad seni karistusest kõrvale hoida,“ ütles Tsahkna. „Meie enda julgeoleku huvides on, et agressioon ei korduks. Seetõttu peab eritribunal viivitamata tööd alustama, et koguda võimalikult ulatuslik tõendibaas Putini ja tema käsilaste kuritegude kohta.“
Veebruaris sai Eestist esimene riik, kelle parlament kinnitas valmisolekut panustada eritribunali tegevusse, sealhulgas rahaliselt. Tsahkna avaldas lootust, et oluline edasiminek eritribunali loomisel saavutatakse juba selle nädala lõpus Moldovas toimuval Euroopa Nõukogu ministrite kohtumisel, kus 34 Euroopa Nõukogu riigi ning Costa Rica ja Euroopa Liit teatavad valmisolekust osaleda eritribunali töös pärast selle käivitamist, kui siseriiklikud menetlused on lõpetatud. „Jätkame aktiivselt tööd, et globaalset toetust eritribunalile veelgi suurendada, nii Euroopa Nõukogu liikmes- kui ka mitteliikmesriikide seas. Olen sel teemal suhelnud ka Austraalia ja Kanada kolleegidega,“ lisas välisminister.
Kohtumisel käsitleti ka Euroopa Nõukogu egiidi all tegutsevat Ukraina kompensatsioonimehhanismi. 2023. aastast tegutseb Euroopa Nõukogu raamistikus Ukraina sõjakahjude register, mille ülesanne on kaardistada Venemaa tekitatud kahjud Ukraina riigile, inimestele, linnadele ja loodusele. Mullu detsembris allkirjastati mehhanismi järgmine sammas, Ukraina rahvusvaheline kahjunõuete komisjon, mis määrab kahjudele vastavad kompensatsioonisummad.
Tsahkna sõnul on oluline, et võimalikult paljud riigid liituksid komisjoni toetamisega ning et liigutaks edasi mehhanismi viimase samba – kompensatsioonifondi – loomisega, mis võimaldaks määratud kahjud reaalselt hüvitada. „Eesti on jätkuvalt seisukohal, et kõigil Venemaa toimepandud hävitustöödel peavad olema õiglased tagajärjed,“ rõhutas minister.
Arutelu keskendus ka demokraatia ja õigusriigi vastupidavusele Euroopas. Tsahkna märkis, et demokraatlike põhimõtete hääbumise, pahatahtliku mõjutustegevuse ning reeglitel põhineva maailmakorra õõnestamise vastu tuleb tegutseda järjekindlalt ja otsustavalt. „Need põhiväärtused on Euroopa julgeoleku ja heaolu alustalad,“ rõhutas ta. „Meie kohustus on tagada, et need väärtused püsiksid – nii siseriiklikult kui ka rahvusvahelistes formaatides.“
Eesti toetab Euroopa Nõukogu uue demokraatiapakti algatust ning on valmis selle elluviimiseks Euroopa Nõukogu ja partneritega tihedat koostööd tegema.
Välisministri ja peasekretäri ühine pressikonverents on järelvaadatav.