Eesti Panga värske finantsstabiilsuse ülevaate kohaselt on ettevõtete ja majapidamiste majanduslik seis ning laenumaksevõime hakanud paranema. Seda varjutavad aga geopoliitilised pinged.
„Olukorra paranemist varjutavad aga geopoliitilised riskid, mille süvenemise korral võib majanduskasv taas aeglustuda ja nõudlus Eesti ettevõtete kaupade ja teenuste järele nii kodu- kui ka välisturgudel väheneda,“ seisab keskpanga ülevaates.
Pank toob välja, et sõjategevus Lähis-Idas on mõjutanud tooraine- ja energiaturge ning suurendanud ebakindlust rahvusvahelistel finantsturgudel. See puudutab otseselt ka Eesti panku, kelle jaoks on rahvusvahelistelt võlakirjaturgudelt saadav rahastus muutunud viimastel aastatel üha olulisemaks.
„Kohalike hoiuste kõrval on laenude rahastamiseks rohkem vaja välismaise päritoluga vahendeid. Finantsturgude reaktsioon on varasemate kriisidega võrreldes jäänud seni pigem mõõdukaks, kuid konflikti edasisest kulgemisest sõltuvalt võivad turud ka edaspidi heitlikud olla,“ märgib keskpank.
Seetõttu peavad pangad arvestama, et lisaraha kaasamine võib muutuda kavandatust keerulisemaks ja kallimaks.
Samuti on Lähis-Ida sündmuste tõttu tõusnud energiahinnad ja kasvanud uue hinnatõusu kartus. See on omakorda kergitanud rahaturu intressimäärasid ja suurendanud laenuteenindamiskulusid, mis võib kasvatada probleemsete laenude hulka. Keskpanga kinnitusel on Eesti pankade võime võimalike laenukahjumitega toime tulla siiski hea, kuna pankadel on tugevad kapitali- ja likviidsuspuhvrid.
Kodulaenude buum kasvatab majapidamiste võlakoormust
Pankade riske suurendab kodumaine aktiivne laenuturg. Kinnisvara- ja ehitusettevõtetele antud laenud ning eluasemelaenud on aastaga kasvanud ligikaudu 10 protsenti.
Eesti Pank hoiatab, et laenuraha osakaal eluasemetehingutes on viimase 15 aasta kõrgeimal tasemel, mis on suurendanud majapidamiste võlakoormust.
„Kui eluasemelaenude kiire kasv püsib pikemat aega ja majapidamiste võlakoormus suureneb veelgi, võib see tulevikus suurendada ohtu, et osal laenuvõtjatest tekib raskusi laenude tagasimaksmisega,“ hoiatab Eesti Pank.
Lisaks on ärikinnisvaraturul suurenenud tühjana seisvate pindade hulk. Majanduslanguse või tururaskuste korral võib see halvendada kinnisvaraettevõtete maksevõimet.
Täiendavaid riske siinsele pangandussektorile toob ka kiire laenukasv Lätis ja Leedus, sest ligikaudu veerand Eesti pangagruppide laenudest on väljastatud naaberriikides. Leedus võib laenukasvu ja kinnisvarahindade tõusu veelgi tagant tõugata kohustusliku pensionikogumise säästude väljavõtmine ja kasutuselevõtt.
Kõiki neid riske arvesse võttes otsustas Eesti Pank säilitada pankadele kehtiva vastutsüklilise kapitalipuhvri nõude 1,5 protsendi tasemel.
„Ühelt poolt on pangalaenude kasv püsinud majanduse pikaajalist kasvutempot arvestades kiire ja hoiab pankade jaoks riske kõrgel tasemel. Teisalt suurendavad geopoliitilised pinged määramatust majanduse edasise arengu suhtes ning seetõttu on pankadel vaja hoida suuremaid kapitalipuhvreid, et säilitada vastupanuvõime ka majandusolukorra halvenemise korral,“ põhjendas keskpank oma otsust.
Samas märgib Eesti Pank, et kaalub veel sel aastal kapitalipuhvri nõude alandamist, kui laenukasvuga seotud riskid peaksid vähenema.
Kuidas see lugu Sind end tundma pani? Saada Kommenteeri Loe kommentaare (19)