Välisminister Tsahkna rõhutas, et Eesti on olnud Euroopa Nõukogu liige juba üle 33 aasta ning organisatsioonil on olnud ajalooliselt märgiline roll Eesti iseseisvuse toetamisel, sest mõistis okupatsiooni hukka juba 1960. aastal.
Täna on Euroopa Nõukogu taas eesliinil, olles esimene institutsioon, mis heitis Venemaa pärast täiemahulise sõja algust oma ridadest välja.
Tsahkna sõnul on praeguse koostöö üks olulisemaid suundi erikohtu (special tribunal) loomine. „Kuigi rahvusvaheline kriminaalkohus tegeleb sõjakuritegudega, on agressioonikuritegu sisuliselt juhtkonna kuritegu. Praegu valitseb maailmas selles osas teatav karistamatus, kuid me peame tagama, et agressiooni eest vastutavad juhid saaksid kohtu ette toodud,“ märkis Tsahkna.
Selle protsessi järgmine oluline samm astutakse Moldovas, kus enam kui 30 riiki allkirjastavad kokkuleppe erikohtu loomiseks. Tsahkna tõi ajaloolise paralleeli Nürnbergi protsessiga.
„See ei puuduta ainult Ukrainat, vaid meie arusaama õiglusest ja maailmakorrast laiemalt. Agressioon peab olema karistatav.“
Lisaks kohtupidamisele keskendutakse kahjude hüvitamise mehhanismile, et agressori varadega korvaks sõjaga tekitatud purustused.
Euroopa Nõukogu peasekretär Alain Berset ütles, et Eesti on riik, mis seisab nii Euroopa julgeoleku kui ka demokraatlike väärtuste kaitsmise esirinnas. „Need kaks peavad käima käsikäes, sest Euroopa saatus on neid väärtusi hoida ning aidata neil selles keerulises maailmas püsida ja edasi areneda.“
Ta rõhutas, et tänapäeva ohud ei ole vaid sõjalised. „Hübriidohud, küberrünnakud ja desinformatsioon on loodud meie ühiskondade nõrgestamiseks seestpoolt,“ sõnas Berset.
Ta märkis, et reedesel ministrite konverentsil Moldovas on laual kolm suurt teemat: uus desinformatsioonivastane konventsioon, erikohtu loomise järgmised sammud ning ühine rändedeklaratsioon.
„Me elame kasvava ebastabiilsuse ajal, mil Euroopa peab jääma ühtseks ja tuginema oma alustaladele: demokraatiale, inimõigustele ja õigusriigile. Eesti on siinkohal suurepärane eeskuju, näidates, kuidas ühendada tehnoloogiline vastupidavus ja demokraatlik tugevus,“ sõnas Berset.
Ta kinnitas Tsahkna sõnu, et pikaajaline julgeolekuarhitektuur eeldab terviklikku lähenemist. „See ei tähenda vaid sõjalist kaitset, vaid ka tugevaid institutsioone, mis suudavad võimu kontrollida. See ongi pikaajalise stabiilsuse hind.“
Kuidas see lugu Sind end tundma pani? Saada Kommenteeri Loe kommentaare (14)