Tallinna lauluväljaku juhiks saanud Laine Randjärv peab oluliseks, et lauluväljak oleks avatud ruum kõigile, ka neile, kes laulupidudel ei käi. Järgnevatel aastatel peab ta tähtsaimaks edasi liikuda detailplaneeringuga, mis looks lauluväljaku alale värske ilme ja uued võimalused.

“Suur eesmärk on praegu püstitatud aastaks 2028 saada selgusele selle detailplaneeringuga, see on nüüd algatatud. Hange on välja kuulutatud. Tegija osas ei ole praegu lõplikke tulemusi, see ei ole veel kinnitatud. Aga kindlasti on plaan sellega jätkuvalt tegeleda. Need kavandid ja plaanid on kõik avalikud, neid saavad kõik vaadata,” ütles Randjärv ERR-ile.

“Nad ongi mõeldud ka laulupeolistele ja suurematele pidudele. Seal on hajumisalad, toitlustusalad jne. Aga selle jaoks on tarvis veel mitmeid krunte saada, kas riigilt tagasi või veel osta eraettevõtjatelt, kelle käes praegu need piirnevad krundid on. See on üks päris suur arendus,” lisas ta.

Randjärv sõnas, et detailplaneering suurendab lauluväljaku funktsionaalsust. “On ju ka planeeritud sinna väikese lava territoorium, mis on mõne tuhande pealtvaatajaga ruum. Siis saab ka erineva mastaabiga vabaõhuüritusi korraldada, kõik ei pea olema 60 000 kuulajaga,” sõnas Randjärv.

“Nüüd tuleb liikuda selles suunas, et see formaliseerida ja siis hakata otsima, millised on ka finantsilised võimalused. Ega see lihtne ja odav töö ei ole, seal on tõesti palju teha, aga tulevikuks peab valmis olema. Ma ei usu, et see viie aastaga nüüd valmis saab, viie aastaga võib saada valmis detailplaneering, aga need ehitused siis saavad endale võimaluse, et neid hakatakse rajama,” rääkis Randjärv.

Randjärv rääkis, et aastal 2028 täitub 100 aastat laulupeo praeguse lauluväljaku paika kolimisest ning seoses sellega on plaanis ka suured pidustused. “On planeeritud suur laulu- ja tantsupidu, mis seekord on natukene laiemalt või pikemalt paari nädala peale hajutatud: tantsupeonädal ja laulupeonädal,” ütles ta.

Rohkem rõhku siseruumidele

Randjärv lisas arenduse ja tegevuse plaanidest ka selle, et lauluväljaku siseruumid rohkem kasutust saaks, ja seda aasta läbi.

“Me ei pea silmas lauluväljakut kui ainult vabaõhuala, kus praegu on talveks erinevaid sündmusi olnud planeeritud, olgu need lumelinnad või mingisugused võistlused, spordivõistlused. Muidugi on toimumas seal jätkuvalt jooksud, rahvaspordiüritused, disc golf’i-võistlused. Aga mis puudutab siseruume, nagu laululava klaassaal ja seminari- ja koosolekute ruume, siis seal on kindlasti arenguruumi küllaga. Inimesed võiksid seal pidada kasvõi pulmi või juubeleid, oma eraüritusi, aga ka koolitusi, seminare ja konverentse. Kõik tehnika ja võimalused on olemas. Seda osa tahaks tugevamalt turundada, anda informatsiooni ja kutsuda inimesi lauluväljaku ruume kasutama,” rääkis Randjärv.

Randjärve vaates ei peaks lauluväljak olema vaid kitsalt laulupidude koht, vaid see ala võiks olla laialt kõigile kasutatav. “See on linnas päris suurt territooriumi omav avalik ruum. Ja ta on väga hästi hoitud, inimesed austavad seda. Kindlasti on see koht, mis peab jääma väärikaks, aga ma usun, et seal kindlasti tuleb ja saab korraldada erinevaid sündmusi. Laulupeod toimuvad traditsiooniliselt meil iga kahe-kolme aasta tagant. Aga põhimõtteliselt vahepealsel ajal ei saa ju need ruumid seista tühjana ja seetõttu tuleb leida siin ikkagi väärikaid sündmusi,” rääkis Randjärv.

“Ma näen, et suundi peab olema erinevaid. See mõte on ka minu eelmisest kontserdikorralduse töökohast Vanemuise kontserdimajast, et üks kultuuriasutus peab olema avatud paljude erinevate huvidega inimeste jaoks. Ilmselt päris kõik inimesed meil laulupidudel ei käi, kuigi väga suur osa. Nii et tegelikult see ruum peaks olema kasutatav ka teistele kultuurihuvilistele,” rõhutas Randjärv.

Randjärv oli aastatel 2002 kuni 2022 Reformierakonna liige. Ja enne aastat 2019 oli ta tegev ka aktiivses poliitikas, olles nii kultuuriminister kui ka riigikogu liige. Randjärve sõnul praegu ta enam poliitikas osalemisest puudust ei tunne ning näiteks mõne erakonnaga uuesti liitumist ei kaalu.

“Ei, kindlasti mitte. Ma eemaldusin poliitikast juba üle seitsme aasta tagasi ja olen vaadanud seda asja kõrvalt. Kindlasti ei ole mingit kirge kusagile astuda,” lausus Randjärv.

“Ma olen olnud poliitikas ju 20 aastat. Ma arvan, et ma pühendan oma energia ja oskused nüüd valdkonda, mis tegelikult ju ongi mu eriala, see on ju see, kust ma poliitikasse tulin, kultuurivaldkond. Ja nüüd ma olen siin tagasi, rohkem elukogenud ja suuremate teadmistega,” ütles Randjärv veel.