Sõjaline konflikt Lähis-Idas on suurendanud pankade riske ja intressi-määrade tõusuga on laenud muutunud kallimaks. Negatiivse stsenaariumi kohaselt tõuseb tasumata laenude osakaal 1,5 protsendini, kuid pangad suudavad seda oma kasumist katta, kinnitas Eesti Pank.
Eelmisel aastal kasvas Eestis nii ärikinnisvara- kui ka eluasemelaenude maht 10 protsenti ja ka selle aasta alguses majandus ning inimeste toimetulek kosus.
Eesti Panga ökonomist Mari Tamme sõnul on aasta alguses toimunud tulumaksu muudatused inimeste rahalist seisu toetanud.
“Inimestel ei ole siis raha jäänud ainult tarbimiseks, vaid ka laenumaksete tasumiseks ja ka uute laenude võtmiseks. Selge on ka see, et Lähis-Idas toimuv sõjaline konflikt on sellist ebakindlust edasise majanduse arengu suhtes suurendanud. See tähendab ka, et ettevõtete ja inimeste olukorda võib ka mingil määral pihta sellest saada,” ütles Tamm.
Lähis-Ida kriis muutis finantsturud ebakindlaks ja karmistas rahastamist. Euroopa Keskpank aprillis intresse ei muutnud, jättes hoiustamise määra kahele protsendile. Euribor on juba tõusnud ja ka Keskpank võib selle aasta jooksul mitmel korral intresse tõsta.
Eesti Panga president Madis Mülleri sõnul võiks Euroopa Keskpank hoiuse intressimäära näiteks 2,5 protsendini või kõrgemalegi tõsta.
“Tavaliselt euribori intressimäär on veel pisut Keskpanga intressimääradest kõrgemal. Kui meil täna on kuue kuu euribor on umbes 2,5 protsenti, siis kui Keskpank enda intressimääradega samale tasemele jõuab, siis võib-olla euribor saab pisut veel kõrgemale minna,” sõnas Müller.
SEB panga kapitaliturgude maakleri Erik Lauri sõnul on euribor muutnud laenud kallimaks.
“Kui võtta keskmiseks laenuks 150 000 euro suurune laen ja selle pikkus oleks 30 aastat, siis praegu on kuue kuu euribor viimase paari kuuga tõusnud 0,4 protsenti. Sellisel juhul tähendaks see keskmisel inimesel laenumakset kuskil 36 eurot rohkem. Kui vaadata 12 kuu euribori või siis mid-swap-ide ( ostu- ja müügihinna keskmine) taset, siis nähakse, et see võib kuskil kolme protsendi tasemele järgneva aasta-kahe jooksul [tõusta],” ütles Laur.
Kriisi sügavusest oleneb, kui suureks võib kasvada pankades halbade laenude osakaal. Praegu on see 0,5 protsenti.
“Kõige negatiivsema stsenaariumi korral, kus me siis näeme Eesti majanduses majanduslangust ja üsnagi kõrget inflatsiooni, siis tõuseb pikemaajaliselt tähtajaks tasumata laenude osakaal sinna 1,5 protsendini laenuportfellist. Samas nende katmisega tulevad pangad oma kasumi arvelt toime,” ütles Tamm.