Üle Eesti pakub ühistransporditeenust 16 eraettevõtet, kes on aga viimasel ajal hakanud liinilubadest loobuma. Lisaks keerulisele majanduskeskkonnale tuuakse esile ka jäike riigipoolseid piiranguid, mida kavatsetakse muutma hakata.
Nii ka Tartus 26 aasta bussifirmat Arilix vedanud Ulvi ja Toomas Heinla, kes on 12 aastat Tartu-Värska-Tartu liini teenindanud, seal sõitmise lõpetada plaaninud. Nende sõnul on saanud liinide teenindamisel suurimaks takistuseks muutunud olukorda mittearvestavad nõuded.
Näiteks alustati nende bussifirma vastu menetlus, sest saatsid reisijate arvu ootamatu muutuse tõttu Tartu-Värska-Tartu liinile suurema asendusbussi, mis oli mõni aasta vanem kui liiniloal kirjas.
“Pereettevõtte puhul me jälgime palju on reaalselt ostetud piletid ja vastavalt sellele korrigeerime, kas me paneme liinile väikse või suure bussi liinile. Sellist raiskamist ei ole, et olgu või kaks reisijat, aga igal juhul läheb suur buss liinile. Kuna see võimalus võeti meilt ära ja praegu on kütusehinnad on laes, siis iga sent loeb,” ütles Ulvi Heinla.
Värska ja Tartu vahelise bussiliini sulgemine mõjutab kõige enam Värska kuurortravi keskuse külastajaid, kes on harjunud valima otseliini selleks, et jõuda kiiremini Tartusse.
Värska kuurortravi keskuse juhataja Kairi Ustava sõnul on nende kliendid enamasti eakamad inimesed, kellest paljudel on liikumisraskused. Neil pole tihtipeale ei autot ega juhilube.
“Nad ei saa ise siia kuidagi kohale ega ära. Paljud tulevad Tallinnast ja neil on vaja jätkubussiga minna. Laupäeval on ainuke liin, mis sõidab sanatooriumi ja Tartu vahet, kommertsliin,” ütles Ustav.
Ühistranspordi teenusepakkujate jaoks pole nõuded ligi 8 aastat muutunud. Näiteks liiniloa saamisel ei tohi teenusepakkuja muuta kokkulepitud tingimusi aasta jooksul.
Ometi võib selle aja jooksul tekkida vajadus muuta kui suure bussiga sõidetakse või palju on peatusteid.
Regionaal- ja põllumajandusministeeriumi ühistranspordi osakonna juhataja Andres Ruubase sõnul plaanib ministeerium nõudeid uue seadusega veidi leevendada ja anda paindlikkust veotingimustes.
“Oleme näinud seni, et üks aasta, mis peaks olema liini sissetöötamise aeg, on võib-olla on liiga pikk aeg ja on vaja [lasta] teha need muutused lühema aja jooksul,” sõnas Ruubas.