Seadus näeb ette, et kui kutsealune ei ole haridust omandanud eesti keeles või tema keeleoskust ei ole võimalik andmekogude põhjal tuvastada, tuleb tal sooritada B1-taseme keeleeksam. Kui kutsealune B1-taseme eksamit ei soorita, peab ta aasta jooksul läbima Integratsiooni Sihtasutuse korraldatava keelekursuse ning seejärel eksami uuesti tegema.
Esmakordse keeleõppe läbimise eest tasub riik ning keelekursusel ja tasemeeksamil osalemise eest nähakse ette ka hüvitis. Keeleeksamil ja -kursustel osalemise kogukulud on hinnanguliselt 400 000 eurot aastas ning see kaetakse riigieelarvest.
Samuti näeb seadus ette, et kui kutsealune jätab korduvalt mõjuva põhjuseta keeleõppesse või tasemeeksamile minemata, saab kaitseressursside amet rakendada tema suhtes haldussunnimeetmeid, sealhulgas peatada juhtimis- või jahipidamisõiguse, aga ka kalastuskaardi või relvadega seotud lubade kehtivuse. Samu meetmeid saab praegu kasutada korduvalt ja põhjuseta terviseseisundi hindamisele või ajateenistusse ilmumata jätmisel.
Ettekirjutuse täitmata jätmisel määratava sunniraha ülemmäär tõuseb seadusega 640 eurolt 1280 eurole. Haldussunnimeetmete rakendamine aitab tagada, et kutsealused ei saaks tahtlikult vajaliku keeletaseme omandamisega viivitada ja seeläbi kõrvale hoida ajateenistusse asumisest.
Seletuskirja kohaselt eeldab ajateenistuse läbimine piisavat eesti keele oskust, et mõista käske, järgida ohutusnõudeid ja osaleda väljaõppes, ning muudatus võimaldab kaitseväel keskenduda oma põhiülesandele ehk sõjaväelise väljaõppe andmisele.
Riigikaitsekomisjon soovis ajateenijatele keeleoskusnõude seada juba mullu novembris vastu võetud seadusega, ent kui president jättis selle välja kuulutamata, otsustati küsimus lahendada eraldi eelnõuga. Eelnõu töötas välja riigikaitsekomisjoni moodustatud töörühm, kuhu kuulusid riigikogu liikmete kõrval kaitseministeeriumi, haridus- ja teadusministeeriumi, kultuuriministeeriumi, kaitseressursside ameti, haridus- ja noorteameti ning Integratsiooni Sihtasutuse esindajad.