Väike-Maarjast pärit noor teadlane Henri Manninen on juba kogenud tähelendu nii teaduses kui ka ettevõtluses ning tekitanud oma uudsete lahendustega elevust Eesti ja Soome energiafirmades. Kui TalTechi teadlasena töötab ta Eesti elektrisüsteemi tuleviku talitluskindluse nimel, siis oma ettevõttes Gridraven keskendub ta spetsiifilistele rakendustele ehk olemasolevate liinide läbilaskevõime suurendamisele selleks uusi liine ehitamata ja võrgule ohtu tekitamata! Kuidas on see võimalik?
Amet: Süvatehnoloogia ettevõtte Gridraven kaasasutaja ja tehnoloogiajuht (CTO) ning Tallinna Tehnikaülikooli (TalTech) teadur.
Peamised uurimissuunad: elektrisüsteemide optimaalne ja töökindel juhtimine taastuvenergeetika raamistikus, elektrivõrgu ülekandevõimsuste suurendamise ja stabiilsuse hindamise metoodikad ning masinõppe rakendamine andmepõhiste otsustusprotsesside arendamiseks energeetikas.
Kust sa pärit oled ja kui kaua oled teadusvaldkonnas tegutsenud?
Olen pärit Väike-Maarjast ning lõpetasin seal ka gümnaasiumi. Teadusvaldkonnas olen aktiivselt tegutsenud umbes seitse aastat ehk siis doktorantuuri algusest. Astusin TalTechi doktorantuuri samal ajal, kui alustasin tööd põhivõrguettevõttes Elering, kus olin kokku ligi seitse aastat. See andis võimaluse siduda teadustöö koheselt igapäevase reaalsusega ning seeläbi saada kiiremat tagasisidet hüpoteesidele ja arendustele.
Kuidas sa teadusesse sattusid ja mis sind teaduse juures köidab?
Magistritööd tehes jäi õhku hulgaliselt lahendamata küsimusi ning soov neile vastused leida viiski mind doktorantuuri. Eleringis töötades nägin praktilisi kitsaskohti, millele puudusid standardsed lahendused, ning sain aru, et edasiliikumiseks on vaja minna süvitsi.
Mind köidab võimalus n-ö võtta konservatiivne energeetikavaldkond ja kombineerida seda kaasaegse andmeteadusega. Lahendada saab füüsikalisi probleeme, kuid traditsiooniliste meetodite asemel kasutame oluliselt võimekamaid süsteeme, mille abil leiame puuduolevad pusletükid ja seeläbi lahendame praktilisi probleeme, mis varem tundusid võimatud.
Milline on praegu käsil olev uurimisprobleem ja miks sellega tegelemine oluline on?
Minu töö jaguneb kaheks suunaks, mis tegelevad elektrisüsteemi moderniseerimisega eri tasanditel:
TalTechis keskendun ma laiemalt Eesti elektrisüsteemi talitluskindlusele pärast 2030. aastat (projekt TEM-TA134). Uurime, kuidas hallata süsteemi, kus traditsioonilised elektrijaamad asenduvad tuule- ja päikeseenergia, salvestusseadmete ning uute alalisvooluühendustega. Minu töö on luua süsteemist detailne digitaalne kaksik, et modelleerida selle dünaamikat ja stabiilsust reaalajas. See on kriitiline, kuna uue põlvkonna tehnoloogiate integreerimine nõuab täiesti uusi juhtimismeetodeid, et vältida ebastabiilsust olukorras, kus süsteemi juhuslikkus ja keerukus on hüppeliselt kasvanud.
Gridravenis keskendun ma aga väga spetsiifilisele rakendusele: olemasolevate liinide läbilaskevõime suurendamisele ilma uusi liine ehitamata. Me loome tarkvara, mis prognoosib 1-meetrise resolutsiooniga andmete põhjal hüperlokaalset ilma iga üksiku liinivisangu jaoks. See võimaldab võrku ohutult rohkem koormata, kui tugineda reaalsetele jahutustingimustele, mitte kõige konservatiivsematele eeldustele. See on roheenergia võrku integreerimiseks määrava tähtsusega, kuna tuuleolud ja seeläbi ka liini läbilaskevõime võivad maastikust tulenevalt drastiliselt muutuda isegi paarisaja meetri ulatuses.
Mis on sinu teadusvaldkonnas seni suurimat ühiskondlikku mõju avaldanud avastused?
Üldisemalt on selleks masinõppe võimekus modelleerida füüsikalist maailma täpsemalt kui varem. Või õigem on öelda, et masinõppe abil on võimalik lahendada ligikaudu sama täpsusega probleeme, mille lahendamiseks läks varem vaja superarvuteid. Gridraveni arendustöö on tõestanud, et suudame masinõppe abil vähendada tuulekiiruse prognoosivigu keerulisel maastikul märgatavalt, modelleerida juhtmete termilist käitumist ülisuurel skaalal ja analüüsida reaalajas terveid riike katvaid põhivõrke. See võimaldab vabastada võrgust keskmiselt täiendavalt 30% ülekandevõimsust, ilma võrgu riske suurendamata.
Mis on sinu uurimisvaldkonnast lähtudes tänases Eestis või maailmas kõige olulisem probleem?
Elektrisüsteem on läbi tegemas ajaloo suurimat muutust: liigume tsentraalselt juhitud süsteemilt hajutatud ja juhusliku iseloomuga tootmisele. Peamised takistused on olemasoleva võrgu piiratud läbilaskevõime ja süsteemi stabiilsuse tagamine olukorras, kus juhuslikkust on märgatavalt rohkem. TalTechi projekti raames loome metoodikaid, kuidas seda uut, muutuva iseloomuga süsteemi reaalajas modelleerida ja hallata. Eesmärk on integreerida roheenergiat kiiremini, säilitades sealjuures süsteemi vankumatu töökindluse.
Teadustöö tulemus, mille üle oled eriti uhke?
Olen uhke, et minu (2022. aastal kaitstud) doktoritöö raames arendatud metoodika leidis Eleringis reaalset rakendust, aidates hoida kokku või lükata edasi kümnete miljonite eurode väärtuses investeeringuid põhivõrku. See tõestas, et andmepõhine lähenemine võimaldab teha strateegilisi otsuseid oluliselt targemini. Veelgi värskem tähis on Gridraveni metoodika edukas kasutuselevõtt Soome põhivõrguoperaatori Fingridi terves 400 kV võrgus.
Tänavu 22. aprillil vabanes seal tänu Gridraveni metoodikale paljudel liinidel täiendavat ülekandevõimsust ligikaudu Auvere elektrijaama mahus, mis on suurepärane näide tehnoloogia otsesest mõjust süsteemi võimekusele.
Mida sa oma teadustöös veel korda sooviks saata?
Tahan näha, kuidas teadusartiklites tõestatud metoodikad jõuavad laboritingimustest ja testmudelitest reaalajas toimivatesse riiklikesse juhtimissüsteemidesse üle maailma. Eesti on oma paindlikkuse ja digivõimekusega ideaalne koht, kus tõestada, et energeetika ja IT ristumispunktis tehtav süvateadus suudab reaalselt lahendada globaalseid energeetikaprobleeme.
Kuidas see lugu Sind end tundma pani? Saada Kommenteeri Loe kommentaare (1)