Lennufirma äritulud kasvasid eelmise aasta sama perioodiga võrreldes 12,3 protsenti 149,1 miljoni euroni. Kasvu vedasid nii piletitulu suurenemine kui ka teistele lennufirmadele lennukite koos meeskonnaga väljarentimine ehk ACMI-teenus, mille tulud kerkisid aastaga ligi 29 protsenti.
Air Balticu enda liinivõrgus teenindati esimeses kvartalis 1,04 miljonit reisijat ning koos rendilendudega ulatus reisijate koguarv 1,47 miljonini. Lennukite keskmine täituvus oli 74,8 protsenti, jäädes mullusele tulemusele alla 1,1 protsendipunktiga.
Ettevõtte põhitegevuse rahavoogu peegeldav kohandatud EBITDAR-kasum paranes seitsme miljoni euroni, olles aasta varem 4,3 miljoni euroga miinuses. Tulemuse paranemisele aitas kaasa lennukimootorite tarneprobleemide lahenemine. Kui mullu esimeses kvartalis seisis mootoripõua tõttu maas keskmiselt 13 lennukit, siis tänavu polnud mootorite puudumise tõttu lennuvõimetu ükski masin. Kvartali lõpuks kasvas ettevõtte lennukipark 53 lennukini.
Kahjumit süvendas dollari tugevnemine
Vaatamata põhitegevuse paranemisele viisid raamatupidamislikud ja finantskulud grupi lõpptulemuse suurde miinusesse. Laenude ja finantskohustuste teenindamisele kulus kvartalis 26,8 miljonit eurot, mis jäi mullusega samale tasemele. Kahjumi kasv mulluselt 29,3 miljonilt eurolt 70,1 miljoni euroni tulenes aga peamiselt 2026. aasta esimeses kvartalis toimunud dollari tugevnemisest, mis tõi dollaripõhiste liisingukohustuste ümberhindamisel kaasa 14,4 miljoni euro suuruse kahjumi. Kuna aasta varem andis dollari kvartalisisene liikumine samale reale 23 miljoni euro suuruse kasumi, mõjutas valuutakurss majandustulemust ligi 40 miljoni euro ulatuses.
Kuna lennukid enam ei seisnud, ei saanud lennufirma sel perioodil ka mootoritootjalt Pratt & Whitney kompensatsioone, mis ettevõttele mullu samal ajal 11 miljonit tulu tõid. Tulemustele avaldas mõju ka üldine tegevuskulude kasv: aastatagusega võrreldes kasvasid 4 miljoni võrra personalikulud ning 5 miljoni võrra lennujaamade ja lennujuhtimisteenuste tasud.
Sularaha nimel loobuti hinnakaitsest
Lühiajalise likviidsuse toetamiseks tegi airBalticu juhtkond kvartali lõpus ebatavalise sammu, sulgedes enneaegselt kogu oma kütusehinna riskimaandamise ehk hedge-lepingute portfelli. Lepingud katsid ligikaudu kümnendiku 2026. aasta prognoositavast kütusetarbimisest ja olid hindade tõusu tõttu kasumisse jõudnud.
Lepingute likvideerimine tõi lennufirmale koheselt 5,1 miljonit eurot sularaha, kuid jättis ettevõtte ülejäänud aastaks ilma kaitsest kütusehindade edasise tõusu vastu. Lennufirma põhjendas otsust olulise ebakindlusega mitmete rahastusallikate osas. Grupi vaba rahaliste vahendite maht oli kvartali lõpus 15,6 miljonit eurot, lisaks asub 17,2 miljonit eurot rangete piirangutega tagatiskontol tulevaste võlakirjade teenindamiseks.
Lennufirma vahearuandes rõhutatakse, et ettevõtte finantsseisundiga kaasneb oluline määramatus, mis võib tekitada kahtlusi tegevuse jätkusuutlikkuse osas. Grupi negatiivne omakapital süvenes kvartali lõpuks 249,3 miljoni euroni ning lühiajalised kohustused ületavad käibevarasid 415 miljoni euroga.
Aprillis otsustas Läti parlament anda lennufirmale 30 miljonit eurot lühiajalist riiklikku laenu, mis tuleb tagasi maksta juba tänavu 31. augustiks. Eelseisvaks talvehooajaks vajab ettevõte veel täiendavalt 100–150 miljonit eurot. Lennufirma kapitali kaasamise põhiplaaniks olnud börsile minek ehk aktsiate avalik esmapakkumine (IPO) on ebasoodsate turutingimuste tõttu peatatud ning pikaajalisi lahendusi otsitakse koos finantsnõustajate ja Läti riigiga.
Kuidas see lugu Sind end tundma pani? Saada Kommenteeri Loe kommentaare (36)