Energeetika- ja keskkonnaminister Andres Sutt (Reformierakond) on valmis saanud uue versiooni kliimakindla majanduse seadusest ja plaanib saada sellele neljapäeval valitsuse kabinetiistungil põhimõttelise heakskiidu. Koalitsioon plaanib enne järgmise aasta valimisi seaduse vastu võtta.
Teisipäeval ütles peaminister Kristen Michal Vikerraadio saates “Stuudios on peaminister”, et tema hinnangul läheb kliimaseadus enne suve menetlusse ja sügisel võetakse see ka vastu.
Energeetika- ja keskkonnaminister Andres Sutt ütles, et tõepoolest, uus seadus on valmis. Kui valitsus kabinetiistungil selle heaks kiidab, siis viib ta selle ka valitsuse istungile, misjärel saaks riigikogu selle veel enne valimisi vastu võtta.
“Koalitsioonis on meil selles küsimuses ühine arusaam ja ma arvan, et maailmavaateliselt peaks selliste eesmärkide seadustamine olema ka sotsiaaldemokraatidele vastuvõetav,” ütles Sutt.
Uues seaduses enam ei ole sektoripõhiseid heitme vähendamise eesmärke, mis jäävad Suti sõnul niinimetatud teekaartidesse.
Tervikuna sisaldab seadus üldisemat vähenduseesmärki – vähendada kasvuhoonegaaside heidet 2022. aasta heitmekogusega võrreldes 2030. aastaks üheksa protsenti, 2035. aastaks 29 protsenti ja 2040. aastaks 51 protsenti. Lisaks saavutada aastaks 2050 kliimaneutraalsus.
Kuidas nende eesmärkide saavutamine tagada, seadusest välja ei tule, aga ka siin viitab Sutt taas teekaartidele.
Lisaks eesmärkide paikaseadmisele käsib seadus luua ministeeriumitel kliimamuutustega kohanemise eesmärgid.
Kohalikud omavalitsused peavad koostama oma energia- ja kliimakavad, mida nad peavad ka regulaarselt uuendama.
Samuti loodaks seaduse alusel kliimanõukogu ja riik peaks hakkama koostama igal aastal riiklikku kliimaaruannet. Samuti peaks riik vältima fossiilkütustesse investeerimist.
Kokku on kliimakindla majanduse seaduse eelnõu kuus lehekülge.
Suti sõnul annaks eelnõu nüüd kindlustunde seaduse tasemel, et Eesti liigub puhtama ja konkurentsivõimelisema majanduse suunas.
“Vähem tossavaid korstnaid, väiksema heitega transport, puhas energeetika, need on kõik selle ühe pusle tükid ja neid samu tegevusi me teeme nii ehk nii. Lihtsalt nüüd me kordame sellesama põhimõtte ka seaduse tasandil üle ja see on hea,” ütles Sutt.
Tema sõnul ei ole tegu pelgalt deklaratiivse eelnõuga. “Seal on väga mõõdetavad eesmärgid, et kui palju 2030., 2035., 2040. ja 2050. aastaks me oma heidet peame vähendama,” märkis Sutt.
“Kas teekaardid vastavad kõikidele küsimustele igas detailis? Kindlasti mitte, aga nad annavad üldisema kinnituse, et kuidas me need eesmärgid lõpptulemusena saavutame,” ütles Sutt.
“Kindlasti on inimesi, kes eelistaks, et kõik oleks viimase detailini kirjutatud seaduses. Mina arvan, et kõikide asjade viimase detailini seaduses kirjeldamine tegelikult ei anna paremat tulemust, vaid pigem tekitab varem või hiljem kohti, kus seadus ei ole päris eluga kooskõlas. Ja seaduse muutmine on palju keerukam ning aeganõudvam kui näiteks teekaartide kohandamine,” lisas ta.
Tänavu aprillis avaldatud kasvuhoonegaaside inventuuri kohaselt oli Eesti kasvuhoonegaaside heide 2022. aastal 14,955 miljonit tonni CO2 ekvivalenti, langedes 2023. aastaks 13,381 miljonile tonnile ehk 10,5 protsenti ja 2024. aastal 12,147 miljonile tonnile ehk 2022. aastaga võrreldes 18,8 protsenti. Seega 2030. aasta eesmärk on vähemalt 2024. aastal saavutatud.
Lisaks koostab riik ka kasvuhoonegaaside prognoose, võttes arvesse kehtestatud meetmeid. Prognoosi kohaselt langeks Eesti kasvuhoonegaaside heide 2035. aastaks 9,572 miljoni tonni tasemele ehk 2022. aastaga võrreldes 36 protsenti, ehk ka see eesmärk täituks.
Samas aastaks 2040. plaanitud 51 protsendi vähenemise eesmärk prognoosi kohaselt ei täituks ega ka 2050. aastaks seatud kliimaneutraalsuse eesmärk.
Värske kliimakindla majanduse eelnõu: