Euroopa Liit (EL) otsib võimalikuks sõjajärgseks läbirääkimiseks Venemaaga enda esindajat ning see ei saaks olla liidu kõrge välisesindaja Kaja Kallas, sest ta pole see tase, ütles saates “Esimene stuudio” endine Euroopa Komisjoni energeetikavolinik Kadri Simson.
USA-s on lähenemas vahevalimised, Simsoni sõnul võib Iraani sõda maksta USA president Donald Trumpile esindajatekojas enamuse.
“Demokraadid koondavad ridasid ja usuvad, et vahevalimistel saavad nad parema tulemuse, kui oleks veel aasta alguses loota osanud. Eelkõige seetõttu, et ameeriklased kulutavad suvel rohkem kütustele ja kütused on kallid. Kuigi Trump võis arvata, et ta võib Iraaniga sõda alustada, sest USA toodab ise piisavalt autokütuseid, fossiilseid kütuseid, siis turg maailmas on ühendatud,” ütles Simson ning lisas, et USA vahevalimistel hävib tavapäraselt see, kes toob kodanikele kõrged kütusehinnad.
Simsoni sõnul on sõjast peamiselt ja suurelt võitnud Ameerika naftatootjad.
“Aasta alguses analüütikud ütlesid, et nüüd me jõudsime sinnamaale, kus maailma naftatootjad ja ka veeldatud maagaasi tootjad on ületootmisesse jõudnud. Et tekib ostjaturg, sest tootjaid on liiga palju. Ühe nipsuga, ühe otsusega, tekitada see konflikt Iraaniga, olukord muutus,” selgitas Simson.
Euroopal ongi Hormuzi väina kinniseismisel ennast näiteks USA-st lihtsam kaitsta, kuna Euroopas on kütusele seatud erinevaid makse, mis puhvrit hoiavad.
“USA-s seda puhvrit ei ole, nii et kohe, kui maailmaturul läksid hinnad kõrgeks, siis lõpptarbija, see, kes bensiinijaamas oma autot tangib, näeb seda valu palju drastilisemalt kui eurooplased,” lausus Simson.
Saates jõuti ka sisepoliitikani ning lähenevate riigikogu valimisteni, mis toimuvad 2027. aastal.
Simsoni, kes ise varemalt kuulunud Keskerakonda, sõnul oleks parem, kui valimiste järel moodustaks koalitsiooni kolm erakonda, kuid tõenäolisem on siiski kahe erakonna liit. Nendeks võiks endise voliniku hinnangul olla Keskerakond ja Isamaa, kes praegugi Tallinnas koos võimul.
Eestis oleme aga jõudnud olukorda, kus kõik erakonnad on omavahel valmis liite sõlmima, ütles Simson.
“Igas Eestimaa nurgas on koalitsioone, kus on [mestis] mõni kohalik ekrelane ja mõni kohalik sots, rääkimata Reformierakonnast ja Keskerakonnast seal vahel,” sõnas Simson.
Reformierakonna languse taga on Simsoni hinnangul liigne populaarsus 2023. aasta riigikogu valimistel.
Presidendivalimistel jääb Simsonile arusaamatuks, miks praegust presidenti Alari Karist uuesti ei toetata.
Palju on räägitud n-ö rahvusvahelise mehe tüüpi diplomaatilisest presidendist, ent Simsoni sõnul peab president ka sisepoliitiliselt tugev olema.
Enda presidendiks kandideerimise ümber käis Simson nagu kass ümber palava pudru ning kindlat vastust saatest ei selgunud.
Kui Euroopa peaks endale valima esindaja Venemaaga läbirääkimiseks, siis Simsoni hinnangul see ilmselt Kaja Kallas olema ei saaks.
“Ma ei ole Kaja Kallast läbirääkimiste laua taga näinud, aga ma arvan, et ta ei ole see tase. Kui ta oleks juba kõigi meelest see autoriteet, siis me ju ei otsiks [kandidaati],” selgitas Simson.