Vastuvõtu laiendamine ei ole plaanis kõigil erialadel, vaid ülikool loob ministeeriumi soovil uusi õppekohti eelkõige suurema tööjõuvajadusega valdkondades. „Enamjaolt jääb õppekohtade arv senisele tasemele, mistõttu muutub konkurss sisseastumisel senisest tihedamaks,“ märkis Asser. Seepärast on oluline, et teave ministeeriumi seatud fookusvaldkondade kohta jõuaks võimalikult kiiresti ka gümnasistideni, et noored saaksid aegsasti teha teadlikke haridus- ja karjäärivalikuid.
Arstiteaduse eestikeelsesse õppesse kohustub ülikool vastu võtma vähemalt 183 üliõpilast aastas, kuid vajaliku rahastuse olemasolul on võimekus kasvatada seda arvu kuni 200-ni. Sellise mahu korral küündib aga lisaraha vajadus kuni 2032. aastani kokku ligi seitsme miljoni euroni. Õpetajakoolituses näeb haldusleping ette vähemalt 560 üliõpilase vastuvõttu, kuid lisarahastuse korral võib see kerkida 900-ni.
Riik rahastab ka edaspidi 164 uue doktorandi vastuvõttu aastas. Lisaks loob ülikool riigi toel aastas 20 doktorantuuri lisakohta suure tööjõuvajadusega valdkondades ning tehisaru uurimise ning rakendamisega seotud teadustööks. Koostöös ülikooliväliste partneritega luuakse kogu halduslepingu perioodil 50 teadmussiirdedoktorantuuri kohta.
Uues lepingus ei ole välisüliõpilaste osakaalule seatud enam varasemat 15% piirmäära. See annab ülikoolile suurema paindlikkuse rahvusvahelistumiseks ja haridusekspordi arendamiseks. Lepingus on ette nähtud, et riik töötab välja tervikliku talendipoliitika, mis aitab andekaid inimesi Eestisse meelitada, neid siin hoida ja Eesti ühiskonnaga siduda. Samuti kohustub riik toetama ülikoole selle poliitika elluviimisel. Välisüliõpilaste vastuvõtul lubab ülikool omakorda lähtuda Eesti tööturu vajadustest ning eesmärgist siduda välisüliõpilased Eesti ühiskonna ja majandusega. Lisaks toetab ülikool välisüliõpilasi kontaktide loomisel töömaailmaga, loob tingimused välisüliõpilaste ja -õppejõudude kaasamiseks Eesti ühiskonda ning pakub neile eesti keele ja kultuuri õpet.
Rektori sõnul on välisüliõpilaste vastuvõtu piirangu kaotamine oluline, kuna juba praegu jääb enam kui pool neist lõpetamise järel Eestisse tööle, aidates sellega leevendada tööjõupuudust ja tugevdada Eesti majandust. „Välisüliõpilaste roll on aga laiem kui ainult tööturu vajaduste katmine, sest nad toetavad rahvusvahelise õpikeskkonna loomist, aitavad hoida kõrghariduse kvaliteeti, tuua ülikoolidesse lisaraha ja säilitada väiksemate erialade elujõulisust,“ sõnas rektor.
Uue teemana on halduslepingus kirjas koostöö Eesti Olümpiakomiteega. Ühiselt luuakse tingimused, et tippsportlased saaksid tulla eestikeelsesse õppesse ilma õppetasuta ka osakoormusega.