Prantsuse prokurörid nõudsid kolmapäeval ekspresident Nicolas Sarkozyle apellatsioonikohtus seitsmeaastast vanglakaristust süüdistuste alusel, mille kohaselt küsis ta oma 2007. aasta valimiskampaania jaoks rahastust Liibüalt.
Aastatel 2007–2012 Prantsusmaad juhtinud parempoolne Sarkozy on igasugust süüd eitanud. Eelmisel aastal sai temast esimene Prantsusmaa ekspresident, kes on vangi saadetud. Ta vabastati 20 päeva hiljem, et oodata apellatsiooniprotsessi.
Prokuratuur nõudis seitsmeaastast karistust ka esimese astme kohtus. Süüdistused puudutasid diktaator Muammar Gaddafi Liibüalt kampaaniale rahastuse hankimist, korruptsiooni, ebaseaduslikku kampaania rahastamist ning omastatud Liibüa riiklike vahendite vastuvõtmist.
Esimese astme kohus mõistis talle rahastuse hankimise eest viieaastase karistuse, kuid mõistis ta ülejäänud kolmes süüdistuspunktis õigeks.
Käimasoleval protsessil nimetas prokuratuur ekspresidenti väidetava kokkuleppe õhutajaks, mille kohaselt pidi ta kampaania rahastamise eest vastutasuks aitama taastada Liibüa liidri rahvusvahelist mainet pärast seda, kui riiki süüdistati kahes lennukiplahvatuses.
Sarkozy ütles kohtule, et 2007. aastal tema valimisvõiduni viinud kampaanias “ei olnud sentigi Liibüa raha”.
Otsust on oodata 30. novembril.
Süüdimõistmise korral saab Sarkozy otsuse edasi kaevata Prantsusmaa kõrgeimasse kohtusse.
71-aastasele Sarkozyle on pärast ametist lahkumist esitatud mitmeid süüdistusi, mida ta on kõiki eitanud.
Ta on saanud kaks lõplikku süüdimõistvat otsust teistes kohtuasjades, mis on seotud tema ebaõnnestunud 2012. aasta tagasivalimiskampaania ülekulutustega ning hilisema katsega mõjutada kohtunikku.