Justiits- ja digiministeeriumist riigikokku jõudnud kriminaalmenetluse seadustiku muutmise seadus lõpetaks vaikimisi kõigi eelmenetluste ja määruskaebuste avaliku arutamise, kiirendamaks õiguse mõistmist. Avalikuse jaoks võib see vähendada teadmist, mis ühiskonnas toimub.
Eesti Ekspress kirjutas teisipäeval, et praeguseks riigikogu õiguskomisjoni eelnõu vähendaks kriminaalasjade kohtueelse menetluse läbipaistvust, nii et avalikkus saaks oluliselt vähem teada käimasolevatest kriminaaluurimistest. Ajaleht tõi ka välja hulga näiteid, mis teemad ei oleks kas kunagi või vähemalt operatiivselt avalikkuse ette jõudnud, kui seni kehtiv kord ära muuta.
Kriminaalmenetluse seadustiku muudatus plaanib ümber pöörata senist korda kus eelmenetlused ja määruskaebemenetlused olid vaikimisi kõik avalikud kohtuistungid. Eelnõu seletuskirja kohaselt saaks avalike istungite asemel sama hästi lihtsalt kirjalikult seisukohti vahetada ja nii kõigi poolte aega kokku hoida.
Edaspidi võiks olla kohtu otsus, kas mõnes eelmenetluses või määruskaebuse lahendamises on vaja koguneda, või võib asju ajada ka kirja teel.
Justiits- ja digiminister ja Eesti 200 liige Liisa Pakosta ütles kolmapäeval Vikerraadio saates “Uudis pluss”, et eesmärk on kohtupidamist kiirendada.
“Kohtueelses menetluses, kus alles kogutakse tõendeid, peab kohus istungit tühjale saalile. Kuna eesmärk on kohtumenetluse kiirendamine, et kiiremini jõutaks õiglaste otsusteni kohtu poolt, siis siin on ka kohtud ise leidnud, et kohustuslikus korras istungi pidamine uurimistoimingu kohta ei ole põhjendatud,” ütles Pakosta.
Tema sõnul avalike istungite võimalus jääb alles kui kahtlustatav ise seda soovib, kui kohus seda õigeks peab või kui prokurör seda oluliseks peab.
“Kui mitte ükski osapooltest ei leia, et selline istung oleks avalikult vajalik, siis saab seda teha ilma avalikku istungita. See kiirendab lihtsalt oluliselt kohtumenetlust,” rääkis Pakosta.
Lisaks ütles Pakosta, et selliste istungite ärajäämine oleks positiivne lähtuvalt süütuse presumptsioonist.
“Näiteks uuritakse mingisugust pedofiiliakahtlust või midagi sellist, hiljem selgub, et kõik on õige, midagi valesti pole tehtud. Ainuüksi juba avalik meediakajastus, et midagi siin ikka võib valesti olla, võib inimesele pleki külge jätta,” rääkis Pakosta.
Eesti Ekspressi veergudel ütles ajakirjanik Tarmo Vahter, et selliselt asjade muutmine oleks Eestis põhimõtteline ideoloogiline muutus, mis tähendab, et kui kohus asju avalikult ei aruta, ei saa avalikkus ka asjadest midagi teada.
“Mul pole midagi selle vastu, kui ringkonnakohtunikud saavad voli oma tööd paindlikumalt teha. Aga selle käigus ei tohiks kannatada Eesti iseseisvuse taastamise ajast välja kujunenud õigusemõistmise avalikkus. Istungite ärajätmisel tuleks rahva informeeritus arutatavatest kriminaalasjadest siiski kuidagi tagada,” märkis Vahter.
Endine justiitsminister ja riigikogu õiguskomisjoni esimees Madis Timpson Reformierakonnast ütles, et õiguskomisjon ei ole teemat jõudnud veel sisuliselt arutada ja esmaspäeval toimunud arutelu peaks jätkuma järgmise nädala teisipäeval.
“Mul kindlat seisukohta pole, ma saan aru meediainimeste murest ja isiklikult tundub sümpaatne, aga teise poole argumente ei ole veel liiga palju minu jaoks kõlanud, et ma ei oska konkreetselt poolt valida,” rääkis Timpson.
“See on selline teema, mida kindlasti peab laialt arutama, et eks me komisjonist jõuame sinnamaani,” lisas ta. “Õiguskaitseasutused vaatavad sealtpoolt, meedia vaatab teiselt poolt ja see kokkuleppe koht võiks kuskil seal olla.”
Timpson lisas, et ta isiklikult ei toeta, et asjad võiksid pikalt kinnised olla ja pigem kaldub poolele, et kehtiv olukord võiks jätkuda.
Eelnõu, mis laiemalt muudab kriminaalmenetlust, võiks peale võimalike muudatusi jõuda Timpsoni sõnul riigikogu suurde saali arutelule juunis.