Kümneid miljoneid inimesi võib ähvardada nälg ja näljahäda, kui väetistel ei lubata peagi Hormuzi väina läbida, hoiatas Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) rakkerühma juht, kelle töö on ära hoida süvenev humanitaarkriis.
Iraan on hoidnud juba kuid enda kontrolli all strateegilist Hormuzi väina, mille kaudu liigub tavaliselt umbes kolmandik maailma väetisekaubandusest. Tegemist on vastusammuga USA ja Iisraeli 28. veebruaril alanud sõjale, mis on häirinud põllumeeste jaoks elutähtsat kaubandust ajal, mil mitmel pool maailmas hakkab istutushooaeg lõppema.
ÜRO hoiatab väetiseblokaadi tõttu ülemaailmse toidukriisi eest
„Meil on ees mõned nädalad, et vältida tõenäoliselt ulatuslikku humanitaarkriisi. Me võime olla tunnistajaks kriisile, mis viib veel 45 miljonit inimest näljahädani,“ ütles ÜRO projektiteenuste büroo tegevdirektor ja rakkerühma juht Jorge Moreira da Silva.
ÜRO peasekretär António Guterres lõi märtsis rakkerühma, et vedada eest mehhanismi loomist, mis võimaldaks väetiste ja nendega seotud toorainete, näiteks ammoniaagi, väävli ja uurea ehk karbamiidi läbipääsu väinast. Moreira da Silva on nädalaid töötanud selle nimel, et veenda sõdivaid osapooli lubama läbi kas või mõned laevad, ning kohtunud enam kui 100 riigiga, et koguda mehhanismile ÜRO liikmesriikide toetust.
Tema sõnul toetab plaani üha rohkem riike, kuid Ühendriigid ja Iraan ning Pärsia lahe riigid, kes on peamised väetisetootjad, ei ole veel plaaniga täielikult kaasa tulnud.
„Kuigi lõplik lootus on saavutada piirkonnas püsiv rahu ja kõigi kaupade vaba liikumine väinas, on probleem selles, et istutushooaeg ei oota,“ ütles Moreira da Silva, lisades, et mõnes Aafrika riigis lõpeb see juba nädalate pärast.
Ülemaailmne tähelepanu on keskendunud takistatud nafta- ja gaasikaubanduse majanduslikele mõjudele, kuid ÜRO on löönud häirekella ohu pärast, mida blokaad kujutab endast maailma toidujulgeolekule, hoiatades, et eriti rängalt saavad kannatada Aafrika ja Aasia riigid.
Moreira da Silva sõnul suudaks ÜRO mehhanismi seitsme päevaga käivitada, kuid isegi kui väin praegu uuesti avataks, kuluks normaalse olukorra taastumiseks kolm kuni neli kuud. „See on vaid aja küsimus. Kui me ei lahenda peagi kriisi algpõhjust, peame tegelema tagajärgedega humanitaarabi kaudu.“
Kuigi toiduainete hinnad ei ole Moreira da Silva sõnul veel plahvatuslikult kasvanud, on väetiste hinnad teinud läbi massiivse tõusu, mis ekspertide hinnangul toob tõenäoliselt kaasa põllumajanduse tootlikkuse languse ja kergitab toiduainete hinnad lakke.
Moreira da Silva sõnul hoiaks põllumeeste jaoks kriisi ära juba see, kui väina läbiks päevas keskmiselt viis laeva väetiste ja seotud toorainetega. Puudu on tema sõnul poliitiline tahe.
„Me ei saa edasi lükata seda, mida on võimalik ja hädavajalik kiiresti teha – nimelt võimaldada väetiste transport üle väina ja vähendada sellega ülemaailmse ulatusliku toidupuuduse ohtu.“