Tehisintellekti (AI) kasutamine on paljudes organisatsioonides juba strateegiliselt juurutatud, kuid ka seal, kus seda veel tehtud ei ole, on kõigil ligipääs tehisintellekti vabavara tööriistadele. Olgu siis tegemist ChatGPT, Claude’i, Gemini või mõne muu tööriistaga, mis aitab tekste kirjutada, infot kokku võtta, ideid korrastada ja analüüse teha.
Ometi kasutatakse AI-d sageli vähem, kui võiks. Mitte seepärast, et töötajad poleks kuulnud korduvaid üleskutseid seda kasutada, vaid seepärast, et puudub usaldus. Usaldus ei teki iseenesest. Kui tööriist tundub ebausaldusväärne, keeruline või „mitte minu töö jaoks“, jääb see kiiresti kõrvale – eriti siis, kui organisatsioonis puudub selle kasutamist toetav töökultuur.
Grant Thornton Balticu auditi nooremprojektijuht Aaron Kants toob välja põhjused, miks tehisaru veel piisavalt ei kasutata ning pakub välja lahendusi.
Tehisaru usaldamise takistused töökohal
Miks tehisaru ei usaldata? Kõige tavalisem põhjus, miks inimesed AI-d ei usalda ega kasuta, peitub emotsionaalsetes tegurites. Sageli ei ole küsimus tehniliste oskuste puudumises, vaid ebakindluses: millal võib AI-d kasutada ja millal mitte? Kas AI võib hakata minu tööülesandeid üle võtma, kui õpetan talle kõike, mida ise oskan?
Tehisaru võib anda vastuse, mis kõlab veenvalt, aga on sisuliselt vale. See tekitab ettevaatlikkust. Kui inimene peab pärast kogu töö niikuinii üle kontrollima, võib tekkida tunne, et lihtsam on ise teha.
Teine põhjus on hirm eksida. Paljud ei ole kindlad, mida nad tohivad tehisintellekti süsteemi sisestada. Kas kliendiinfo on lubatud? Aga lepingutekst või ettevõttesisene memo? Kui reeglid on ebaselged, valitakse turvalisem tee ja tehisintellekt jäetakse kasutamata.
Kolmas põhjus on väga inimlik. Uus tööviis tekitab ebamugavust. Kui inimene on aastaid koostanud aruandeid, e-kirju või analüüse kindlal moel, siis AI kasutamine võib tunduda nagu oma oskuste kahtluse alla seadmine. Tegelikult võiks olla vastupidi. AI ei pea asendama kogemust. Ta saab aidata kogemust paremini esitleda. Seega on juhtide ülesanne anda inimestele kindlus ja turvatunne AI kasutamiseks.
Miks tehisintellekt töökeskkonnas vähe rakendust leiab?
Sageli räägitakse tehisarust liiga suurelt. Jutt käib keerulistest mudelitest, automatiseerimisest ja tuleviku töökohtadest. Aga töötaja mõtleb samal ajal väga praktiliselt: kuidas see aitab mul täna ühe tüütu ülesande kiiremini tehtud saada? Kui vastus ei ole selge, siis kasutus ei kasva.
Tehisintellekti kasutuselevõtt ei pea algama suure projektiga. Väga palju väärtust saab ka lihtsatest sammudest.
Näiteks võib ChatGPT või Copilot aidata:
- teha pikast tekstist lühikese kokkuvõtte;
- sõnastada e-kirja selgemalt ja viisakamalt;
- koostada koosoleku märkmetest tegevuspunktid;
- leida aruandest peamised riskid või küsimusi tekitavad kohad.
Need ei ole ulmelised kasutusviisid, vaid igapäevased olukorrad, kus AI saab vähendada tühja tööd ja anda inimesele parema stardipositsiooni sisulise töö tegemiseks. Kui tunned ennast juba mugavalt, saad edasi katsetada keerulisemate mudelitega, näiteks ChatGPT agentidega, mis suudavad automatiseerida aeganõudvaid tööprotsesse.
Usaldus kasvab kontrollitud kasutusest
Tehisaru ei pea pimesi uskuma. Tegelikult ei tohikski. Hea põhimõte on võtta AI-d nagu abilist, mitte otsustajat. Ta võib pakkuda mustandi, aga inimene vastutab lõpliku sisu eest. Ta võib tuua välja võimalikud vead, aga inimene hindab, kas need on päriselt olulised. Ta võib pakkuda ideid, aga inimene valib suuna.
Usaldust aitab kasvatada ka see, kui AI kasutamisele antakse selged raamid. Näiteks tuleb kokku leppida, millist infot võib tööriista sisestada, millistes ülesannetes AI kasutamist soovitatakse, millal tuleb tulemus kindlasti üle kontrollida ning kelle poole pöörduda küsimuse või kahtluse korral. Kui reeglid on arusaadavad, muutub AI kasutamine turvalisemaks – mitte ainult tehniliselt, vaid ka emotsionaalselt.
Alusta väikestest töövõitudest
Kõige parem viis AI kasutust laiendada on alustada lihtsatest näidetest – mitte koolitusest, kus püütakse rääkida kõigest korraga, vaid praktilistest olukordadest, mis inimeste igapäevatöös päriselt korduvad. Näiteks võib tiim kokku leppida ühe nädala kestva katse: kasutame ChatGPT-d või Copilotit ainult koosolekumärkmete korrastamiseks. Järgmisel nädalal proovime e-kirjade mustandeid. Siis vaatame, mis päriselt aitas ja mis mitte. Selline lähenemine vähendab survet. Keegi ei pea kohe eksperdiks saama. Piisab, kui inimesed kogevad, et AI aitab neil mõne töö kiiremini ära teha.
Tehisaru vajab head küsimust
Tehisintellekti töö kvaliteet sõltub palju sellest, kuidas temalt küsida. Ebamäärane küsimus annab ebamäärase vastuse. Näiteks ei ole hea variant: „Kirjuta kliendile kiri.“
Parem on nii: „Kirjuta viisakas ja lühike e-kiri kliendile, kus selgitan, et vajame kahte lisadokumenti. Toon peaks olema sõbralik, professionaalne ja mitte liiga ametlik.“
See ei nõua tehnilisi teadmisi. See nõuab lihtsalt mõtlemist: mida ma tahan, kellele see on ja milline peaks olema tulemus?
Loeb harjumus, mitte tehnoloogia
Tehisaru kasutuselevõtt ei ole ainult IT-teema. See on tööharjumuste ja -kultuuri teema. Usaldus tekib siis, kui inimesed saavad proovida, eksida, küsida ja näha päris kasu. Me ei pea alustama keerulistest mudelitest ega suurtest süsteemidest. Sageli piisab ChatGPT-st või Copilotist, selgetest kokkulepetest ja mõnest heast näitest.
Kui sinu tiimis on AI kasutus veel juhuslik, alustage ihtsast küsimusest: milline töö võtab meil liiga palju aega, aga ei vaja kogu meie mõtlemisvõimet? Sealt võibki tulla esimene praktiline AI kasutuslugu. Ja sealt hakkab kasvama ka usaldus.
Lõpuks tuleb meeles pidada, et tänapäeval on paljudel oskus avalikke AI-mudeleid kasutada. Küsimus on aga selles, kas olemas on ka emotsionaalne valmisolek.