Külapillimeeste päev pidas oma 20. sünnipäeva Orava rahvamajas. Oravalt sai see sündmus alguse ja nii pillimehed kui ka korraldajad pidasid paslikuks just sealsamas juubelihõnguline pidu korraldada.
Foto: ekraanitõmmis
Oli see vast pidu!
Esimesel külapillimeeste päeval esines kuus lõõtsameest. Vaikselt hakkas aga külapillimeeste päev aina menukamaks muutuma. Kolmanda peo ajaks, mis toimus 7. märtsil 2009, tegid Orava kandi inimesed Urve ja Paavo Järg Kihnu Virve laulule „Vesiroosid“ võrukeelsed sõnad. Külalisesinejaks oligi Järsumäe Virve ansambel ja Audru Jõelaevanduse Punt.
„Kultuurimaja oli viimase ruutsentimeetrini rahvast täis ja paljud peole soovijad ei mahtunudki ära. Oli see vast pidu! Virve kirjutas isegi oma raamatus, kuidas ta Oraval peol käis. Tol korral me lõime Virvega hommikul kella nelja ajal siin tare peal tantsu ja keegi ei plaaninudki koju minna,“ meenutas kolmandat külapillimeeste päeva selle algataja ja vedaja Külli Pähn.
Külli Pähn. Foto: ekraanitõmmis
Algas aga kõik Võru muuseumi peolt, kuhu Külli Pähn läks. Seal pidas härra Heinar Kahar Teppo pilli juubelipidu. Kontsert olnud ütlemata vahva ja kodune ning Külli on takkajärgi mõelnud, et kui ta poleks tol päeval Võrru läinud, oleks ta elu olnud äraütlemata igav.
Liina Loosaar. Foto: ekraanitõmmis
Mis köidab pillimehi
Külapillimeeste päeval on kombeks korraldada enne esinemisi ja simmanit ka üks korralik õpituba. Seekordses õpitoas andis pärimusmuusik Tarmo Noormaa ülevaate oma uurimistööst. „Eks see koosmängu rõõm ja üksteise kuulamise rõõm ole see, miks siia tullakse,“ kinnitas Tarmo Noormaa. „Tunne sellest, et me kuulume kokku, me jagame sedasama pärimust – see on väga võimas ühendav faktor.“
Tarmo Noormaa. Foto: ekraanitõmmis
“Iga pillimees saab indu juurde, et pilli edasi mängida ja põhiline on ikkagi saada seda energiat ja head tuju, et elus edasi minna,” loetles külapillimeeste päeva plusse pillimees Hendrik Hinrikus. „Ongi hea, et see iga aasta on – juhul kui hakkab muust elust mingi stress tulema ja väsimus, siis käid jälle siin ja järgmise aastani on jälle korras,“ leidis Hendrik.
Hendrik Hinrikus. Foto: ekraanitõmmis
Lõõtspilli armastatakse tema kõla pärast, arvas Hendrik veel, see kõla käib läbi kere. Juba tema häälestus on selline, et ta säriseb – mängija säriseb, publik säriseb, selline vibra käib läbi.
Foto: ekraanitõmmis
Käiakse ka Saaremaalt
„Lõõtsamees ja tema abikaasa üritavad last õhtul magama panna, aga viimane ei jää mitte kuidagi. Proovitakse igatmoodi ja küll naine laulab ja teevad seal nägusid ja tilulilu, aga ei midagi. Lõpuks mees ütleb, et kuule ma mängin talle paar lugu. Naine ütleb selle peale, et prooviks enne ikka heaga!“ räägib lavalt Saaremaa lõõtsamees enne kui ta laulma hakkab. Rahvas naerab.
Foto: ekraanitõmmis
„See pillimängijate kogukond on väga ühtehoidev ja väga toredad inimesed,“ sõnas Saaremaa rahvapillimees Tõnu Eermann. „Siinne sõpruskond on see, mis paneb ikka Saaremaalt varem üles tõusma ja rattad alla ja siia kohale jõudma. Täna just vaatasin, et minu kodust siiani on 432 kilomeetrit.“
Foto: ekraanitõmmis
Lisaks ütleb Saaremaa mees, et sellisel kokkutulekul näeb ka haruldasi Teppo lõõtsasid ja siin on võimalus ka neid katsuda.
Foto: ekraanitõmmis
Pillimehed ise on seda meelt, et Külli Pähn ja Malle Vissel võiksid peoga ikka jätkata, ehkki Külli on juba pärast kolmandat külapillimeeste päeva arvanud, et rohkem polegi mõtet pidu teha, sest paremaks enam minna ei saa. Siiski on jõutud märgilise 20. verstapostini. Sel puhul soovis ka Orava rahvamaja kultuurikorraldaja Liina Loosaar, et Külli jätkaks selle traditsiooniga, sest 20 on küll väike, aga ühe peo jaoks väga auväärt number.