Veidi enne kella 1 öösel kuulutas Ukraina õhuvägi välja üleriigilise õhuhäire, hoiatades, et Venemaa on saatnud teele MiG-31 hävitajad ja et kogu riigi piirkonnad on nüüd ballistiliste rakettide rünnaku ohus.
Kiievi linna sõjaväehaldusjuht Tõmur Tkatšenko hoiatas hiljem, et suur hulk Vene droone suundub pealinna poole ja et ka raketirünnakud on võimalik oht.
Kell 3.08 kohaliku aja järgi oli Kiievis kuulda plahvatusi, teatas kohapeal viibiv Kyiv Independenti ajakirjanik, kui paljud õhukaitsesüsteemid püüdsid Venemaa droone alla tulistada.
Kohapeal viibivate reporterite sõnul kuuldus Kiievis kohaliku aja järgi kell 3.15–3.20 mitu ballistiliste rakettide plahvatust ning uuesti kell 3.44.
Kiievi linnapea Vitali Klitško teatas, et kukkunud droonijäänused põhjustasid tulekahju Dnipro rajooni viiekorruselise elamu katusel ning teised kukkusid teele Holosijivi rajoonis.
Droonijäänused kukkusid veel kontorihoonele ja parkimismajale ning Obolonis puhkes tulekahju 12-korruselises elumajas. Solomjankas süttis põlema auto.
Kohalike ametivõimude teatel sai tabamuse ka pooleliolev 25-korruseline hoone. Klitško sõnul varisesid Darnõtsjas kokku elamu konstruktsioonielemendid ning esialgsete andmete kohaselt võivad inimesed olla nende alla jäänud. Kell 5:27 teatas Ukraina riiklik hädaolukordade teenistus, et rusudest on päästetud 10 inimest.
Juba neljapäeval Venemaa viis läbi lakkamatuid droonirünnakuid.
13. mai pärastlõunal viisid Venemaa väed läbi pikaajalise kombineeritud rünnaku Ukraina kriitilise ja tsiviilinfrastruktuuri vastu, saates mitmes laines õhku vähemalt 800 drooni. Rünnak oli suunatud linnadele üle kogu Ukraina, sealhulgas kaugele lääneossa asuvatele piirkondadele, mida otserünnakud harva tabavad.
Päevased rünnakud nõudsid vähemalt 14 inimese elu ja vigastasid üle 80 inimese, sealhulgas lapsi ja teismelisi. Ka esmareageerijad said vigastada.
President Volodõmõr Zelenskõi hoiatas, et Venemaa võib droonilainete järel jätkata rakettrünnakutega, et üle koormata Ukraina õhukaitset ja tekitada „nii palju leina ja valu kui võimalik“.
Ukraina sõjaväeluureagentuuri HUR sõnul võivad Kremli sihtmärkideks olla suurte linnade kriitiline infrastruktuur ja olulised teenused, sealhulgas energiaobjektid, kaitseväetööstuse ettevõtted ja valitsushooned.
Kuidas see lugu Sind end tundma pani? Saada Kommenteeri Loe kommentaare (3)