Madis Müller. Erakogu
Eesti riigi võlg on viimase kuue aastaga neljakordistunud: kui veel 2019. aastal oli see umbes 2,5 miljardit eurot, siis 2025. aastaks oli see kasvanud kümne miljardi euroni. Tõsi, rahvusvahelises võrdluses on see endiselt mõõdukas, umbes 24 protsenti sisemajanduse kogutoodangust, aga muret teeb võla kiire kasv. Tänavuseks planeeritud 4,5 protsendi suurune eelarve puudujääk tuleb katta täiendava võlaga ja kui riigi kulu- ja maksupoliitikas ei tehta suuri muudatusi, kasvab riigi võlakoormus rahandusministeeriumi prognoosi järgi 2030. aastaks juba üle 20 miljardi euro ehk 39 protsendini SKTst.
Riigi võlakoormuse kasvul on inimestele ja ettevõtetele vahetu mõju. Ühest küljest tähendab suurem võlg riigi rahakotile kasvavat kulu, sest maksta on vaja võlaintresse, selle tagajärjel aga jääb riigile vähem raha, et pakkuda avalikke teenuseid. Kui 2022. aastal tuli intressideks maksta 28 miljoni
Artikli lugemiseks tellige päevapilet, digipakett või logige sisse!
Artikkel jätkub peale reklaami
Reklaam
Eelmine artikkelMuuseumiöö tuleb muusika ja loengutegaJärgmine artikkelLäänemaa täitub elektrilaadijatega