Sõja 1540. päev: Zelenski: Ukraina positsioonid on viimaste aastate tugevaimad | Välismaa

Venemaa väed alustasid 13. mai pärastlõunal pikaajalist kombineeritud rünnakut Ukraina kriitilise ja tsiviiltaristu vastu, teatas Ukraina president Volodõmõr Zelenski.

Zelenskõi kirjutas sotsiaalmeedias kell 17.45 Eesti aja järgi, et Venemaa on päeva algusest välja saatnud vähemalt 800 drooni ning täiendavad droonilained sisenevad endiselt Ukraina õhuruumi.

 Presidendi sõnul on rünnakutes hukkunud kuus ja vigastada saanud kümned inimesed. Vigastatute seas oli ka ka lapsi.

Zelenskõi nimetas rünnakut “üheks pikemaks Venema rünnakuks Ukraina vastu”, öeldes, et Moskva püüab teadlikult “rikkuda üldist poliitilist õhkkonda” USA presidendi Donald Trumpi Hiina visiidi ajal.

President hoiatas samuti Ukraina luureandmetele viidates, et Venemaa võib droonilainetele järgnevalt kasutada raketirünnakuid, et Ukraina õhutõrjet üle koormata ja tekitada “nii palju leina ja valu kui võimalik”.

Esimesed õhuhäiresireenid kõlasid mitmes Ukraina piirkonnas umbes kell 11.00. Seejärel teatasid kesk-, lääne- ja lõunaosa piirkondade võimud plahvatustest asustatud aladel, ohvritest ja õhutõrje tegevusest.

Ukraina õhuhäireid jälgiv platvorm teatas ligikaudu 200 Shahed-tüüpi droonist Ukraina õhuruumis. Kell 12.10 tuvastas Ukraina õhuvägi kaheksa Shahed-tüüpi droonide gruppi, mis olid endiselt õhus, sealhulgas uue rühma, mis sisenes Mustalt merelt.

Ukraina relvajõud korraldasid 13. mai öösel droonirünnaku Venemaa Krasnodari kraile, tabades väidetavalt sadamataristut Volna külas, teatasid Venemaa Telegrami meediakanalid.

Sotsiaalmeedias avaldatud videod näitavad suuri suitsusambaid, mis tõusevad lähedalasuvast sadamast, teatasid erinevad kanalid.

Eraldi Telegrami postituses teatas Krasnodari krai operatiivstaap tulekahjust seadmetega seotud rajatises ühes nimetamata ettevõttes, lisades, et Ukraina droonirünnakus sai vigastada üks inimene.

Kuigi rünnaku täpne sihtmärk ei ole veel selge, asub Volnas naftaterminal, mida Ukraina on varemgi rünnanud.

Viimastel nädalatel on Krasnodari krai naftataristu korduvalt sattunud Ukraina droonirünnakute sihtmärgiks. Need rünnakud on osa laiemast kampaaniast, mille eesmärk on häirida Moskva nafta- ja gaasitulusid, mis on Venemaa sõjapidamise peamine rahastamisallikas.

Lõuna-Venemaal Astrahanis läks Ukraina õhurünnaku tagajärjel põlema gaasikäitis, mis toodab ka kütust, teatasid kohalikud võimud. Piirkonna kuberner Igor Babuškin kirjutas Telegramis, et tulekahju põhjustasid allakukkunud drooni rusud ja kustutustööd peaks võtma mõne tunni.

Astrahani gaasitöötlemistehas on Venemaa suurim gaasilise väävli tootja. Tehas asub Kaspia mere lähedal, 1 675 kilomeetrit Ukrainast.

Ukraina peastaap teatas, et 13. mai öösel saatis vaenlane Ukraina pihta 139 ründedrooni (Shahed, Gerbera, Italmas ning imitaatordroonid Parodija). Õhurünnakule astusid vastu Ukraina lennuvägi, õhutõrje raketiväed, elektroonilise sõjapidamise üksused ja mehitamata süsteemide üksused ning Ukraina kaitseväe mobiilsed tulegrupid.

Esialgsetel andmetel seisuga tulistas Ukraina õhutõrje alla või neutraliseeris 111 vaenlase drooni. Fikseeriti 20 ründe­drooni tabamused 13 asukohas ning samuti droonirusude langemine neljas paigas.

Vene kaitseministeerium omakorda teatas, et öö jooksul on alla tulistatud 286 Ukraina mehitamata lennuaparaati.

Ukraina president Volodõmõr Zelenski hoiatas kella 10 paiku Eesti aja järgi sotsiaalmeedias, et kolmapäeva jooksul võib veel tulla Venemaa droonirünnakute laineid, öeldes, et Ukraina õhuruumis viibib üle saja drooni, kuna Moskva on muutnud taktikat ja ründab üha enam päevasel ajal.

“Venemaa jätkab lööke ja teeb seda jultunult – sihilikult meie raudteetaristu vastu ning linnade tsiviilobjektide vastu. Kahjuks on nende rünnakute järel nii haavatuid kui hukkunuid, avaldan sügavat kaastunnet kõigile omastele ja lähedastele. Eile olid päeva jooksul rünnakute all 14 oblastit.”

Alates sõja algusest enam kui neli aastat tagasi on Venemaa peamiselt korraldanud suuri drooni- ja raketirünnakuid öösiti. Viimastel nädalatel on ta aga korduvalt saatnud sadu droone ja rakette välja ka päevasel ajal.

Ukraina õhukaitse andis kolmapäeva päeval näiteks teada, et uusi droonirühmi on nähtud Mõkolaivi oblastis suunaga loodesse ja Kiievi oblasti põhjaosas suunaga Žõtomõri oblasti poole.

Unian.net veebis selgitas elektroonilise sõjapidamise ja side spetsialist, Ukraina kaitseministri nõunik Serhi “Flash” Beskrestnov, et Venemaa püüab pidevalt muuta oma Shahed droonide kasutamise taktikat.

“Seekord liiguvad Shahedid mööda Valgevene piiri 5–10 km kaugusel, sõna otseses mõttes üksteise järel ja suurel hulgal. Vaenlane loodab meie õhutõrjet üle koormata, et võimalikult palju droone tungiks riigi sügavusse, läände. Meie ülesanne on vaenlase käike ette näha,” märkis Beskrestnov.

Venelased jahivad Hersoni elanikke nagu safaril

President Zelenski sõnul on kujunenud raske olukord Hersonis: venelased on korraldanud seal sisuliselt inimeste vastu “safarit”. “On vaja märkimisväärselt tugevdada kaitset – linnas on vajalik rohkem püüdureid, rohkem elektroonilise sõjapidamise vahendeid, rohkem meie meeskondi.”

Hersoni administratsiooni juht Oleksandr Prokudin teatas Telegramis, et vaenlase droonirünnakute, õhurünnakute ja suurtükitule all oli teisipäeval 37 piirkonna asulat.

“Vene väed ründasid kriitilist ja sotsiaaltaristut ning asulate elurajoone; sealhulgas said kahjustada kolm kortermaja ja 10 eramaja. Samuti kahjustasid okupatsiooniväed veetorni, kirikut ja eraautosid. Tule alla sattusid ka põllumajandusettevõtte territoorium ja farm,” kirjutas Prokudin. “Vene agressiooni tõttu sai vigastada kolm inimest.”

Hersoni oblasti Venemaa poolt okupeeritud aladelt on äärmiselt keeruline inimeste evakueerimine, märkis Ukraina president teisipäeval. “On oluline, et rahvusvahelised organisatsioonid – kõik, kes suudavad aidata – oleksid kaasatud ja aktiivsed.”

“Üldiselt on Ukraina positsioonid nii rindel, meie kaugmõjuga sanktsioonides kui ka ühistes tulemustes partneritega praegu viimaste aastate tugevaimad,” märkis Zelenski teisipäevaõhtuses videopöördumises. “Ukraina peab selles sõjas vastu pidama, kaitsma oma iseseisvust ja tagama inimeste turvalisuse. See saab kindlasti teoks.”

Venemaa ründas 12. mai õhtul Krõvõi Rihi linna, tappes kaks inimest. Löök toimus vaid üks päev pärast seda, kui Venemaa ja Ukraina vahel kolmepäevane relvarahu lõppes.

Krõvõi Rihi rünnakus sai vigastada veel neli inimest, sealhulgas 9-kuune tüdruk, kes kaotas jala ning viidi haiglasse kriitilises seisundis, teatas piirkonna kuberner Oleksandr Hanža. Samuti toimetati haiglasse keskmise raskusega seisundis 23-aastane naine.

Hanža sõnul olid hukkunud 65-aastane naine ja 43-aastane mees.

Ukraina politsei teatel töötasid pärast rünnakut sündmuskohal päästemeeskonnad. Kohal olid ka uurimisrühmad, päästjad, meedikud, kohtueksperdid ja lõhkekehade spetsialistid.

Kolmapäeva hommikuse seisuga oli vaherahu järgsetes Vene rünnakutes Dnipropetrovski oblastis surma saanud kokku kaheksa inimest, vigastada 11. “Vaenlane ründas kolme oblastipiirkonda peaaegu 30 korral,” teatas Hanža Telegramis.

Senini pole toimunud USA president Donald Trumpi poolt Moskva võidupüha eel välja lubatud Ukraina ja Venemaa vangide vahetust formaadis “tuhat tuhande vastu”.

“Viivitus on tingitud ainult Venemaa poole seisukohast,” ütles Ukraina Ülemraada inimõiguste volinik Dmõtro Lubinets televisioonis. “Isegi kui oled Venemaa poolega milleski kokku leppinud, ei saa kunagi olla 100 protsenti kindel, et Venemaa sellest kinni peab,” lisas ta.

Ombudsmani sõnul ei ole töö peatunud ning läbirääkimised toimuvad iga päev, sealhulgas tema ja Venemaa inimõiguste voliniku Tatjana Moskalkova vahel.

Ta rõhutas, et Ukraina läbirääkimismeeskond on “ammu oma töö ära teinud”, vahetusnimekirjad on koostatud ja edastatud.

“Me nõuame pidevalt ka prioriteetsete rühmade arvestamist, keda me esmajärjekorras soovime tagasi tuua,” ütles Lubinets. Jutt käib sellest, et vahetusse pääseksid esmajärjekorras raskelt haavatud ja haiged, samuti need, kes on vangistuses viibinud 2022. aastast peale.

Alates 2025. aasta suvest on Ukrainas rünnakute alla sattunud mitmete USA suurkorporatsioonide vara, nagu Cargill, Coca-Cola, Boeing ja Philip Morris.

New York Times kirjutab, et need rünnakud ei ole juhuslikud, vaid moodustavad osa teadlikust kampaaniast, mille eesmärk on pärssida USA investeeringuid ja kahjustada Ukraina majanduslikke sidemeid lääneriikidega. Samal ajal on Trumpi administratsiooni reaktsioon toimunule olnud märkimisväärselt vaoshoitud.

Ameerika põllumajandusettevõtte Cargill viljahoidlat Odessa oblastis tabas aprillikuus kolme minuti jooksul seitse Vene drooni. Toimunut filminud autojuht kordas klipis: “See on täielik hullumeelsus!”

New York Timesi andmeil USA ettevõtted üldjuhul väldivad neist rünnakutest avalikult kõnelemast, et mitte tekitada ärevust oma investorites ja kindlustusfirmades.

“Ettevõtted on vaikselt väljendanud USA ametnikele muret selle üle, mida nad peavad sihilikuks ja eskaleeruvaks kampaaniaks Ameerika ärihuvide vastu Ukrainas. Valge Maja on aga sellele reageerimisel jäänud tagasihoidlikuks, hoolimata lubadusest kaitsta USA kaubandushuve välismaal,” kirjutab ajaleht.

“Trumpi administratsioon ei ole hukka mõistnud ühtegi rünnakut, millest Ukraina on tänavu avalikult teatanud.”

Ukraina relvajõudude kolmapäeval esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:

– elavjõud umbes 1 344 180 (+1130)

– tankid 11 928 (+2);

– jalaväe lahingumasinad 24 554 (+1);

– suurtükisüsteemid 41 985 (+50);

– mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 1786 (+1);

– õhutõrjesüsteemid 1376 (+3);

– lennukid 435 (+0);

– kopterid 352 (+0);

– maapealsed droonisüsteemid 1375 (+2);

– operatiivtaktikalised droonid 287 359 (+1853);

– tiibraketid 4585 (+0);

– laevad/kaatrid 33 (+0);

– allveelaevad 2 (+0);

– autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid 96 142 (+287);

– eritehnika 4181 (+2);

Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.

Allikas:
president.gov.ua, Ukraina peastaap, The Kyiv Independent, LIGA.net, The New York Times, Reuters, unian.net