FAKTIKONTROLL | Kas hantaviirusele on juba vaktsiin olemas? Ei, ühtegi ametlikult tunnustatud vaktsiini pole

Facebooki konto „TÕDE tõuseb“ tsiteerib enda postituses Dr. Aivar Tilka järgmiselt: „Soome poliitik Saara Huhtasaari on leidnud tõendid, et HANTAVIIRUSE mRNA VAKTSIIN on juba ammu PATENDITUD ja kasutamisvalmis, PUUDUB VEEL EPIDEEMIA.“

„Hantaviiruse infektsioon oli muuseas ka Pfizeri koroonavaktsiini üks kõrvaltoime, nagu selgus Pfizeri avaldatud dokumentidest,“ tsiteeris oma postituses Dr. Aivar Tilka ka Helen Lasn.

Selle tõestuseks levitavad Facebookis paljud kasutajad pilti ühest Texase Ülikooli teadlaste loodud arendusjärgus hantaviiruse vaktsiini patenditaotlusest.“

Kas hantaviiruse jaoks on olemas vaktsiin?

Nii Maailma terviseorganisatsioon (WHO), kui ka terviseamet on kinnitanud, et hantaviiruse nakkuse jaoks puuduvad nii globaalselt tunnustatud spetsiifiline ravi kui ka vaktsiin. Viiruse vastu rakendatakse toetavat ja sümptomaatilist ravi, sealhulgas vedeliku ja elektrolüütide tasakaalu korrigeerimist, vajadusel valuravi, trombotsüütide ülekannet ning vererõhu ja hapnikuga varustatuse toetamist.

Loe veel: Viirus ei ole inimtekkeline nagu sotsiaalmeedias väidetakse. Samuti ei leidu viiruse kunstliku levitamise kohta mitte ühtegi tõendit.

Kas koroonavaktsiin võib põhjustada hantaviirust?

Segadust on tekitanud Pfizeri 2021. aasta aruanne USA Toidu- ja Ravimiametile (FDA), kus on loetletud Covid-19 vaktsiinide uuringuperioodil patsientidel esinenud tervisemuresid. Teiste seas on nimekirjas mainitud ka hantaviirus. See aga ei tähenda, et tegu oleks olnud vaktsiini kõrvaltoimega. Tegelikkuses olid nimekirjas olnud tervisemured „erihuvi pakkuvad juhtumid“, mida teadlased, sõltumata nende tekkepõhjusest, uuringu ajal jälgisid.

Ka Pfizeri ametlikud koroonavaktsiini kõrvalmõjusid kirjeldavad dokumendid hantaviirust ei sisalda.

Mis dokument siis Facebookis ringleb?

Texase Ülikooli teadlased on esitanud tõepoolest arendusjärgus hantaviiruse mRNA vaktsiini patenditaotluse. Dokumendilt on näha, et taotlus esitati 2022. aasta septembris ning 2025. aastal tegi patendiamet taotluse avalikkusele kättesaadavaks. Seda kinnitab aasta juures märgitud „Publication Date“. Kui tegu oleks kinnitatud patendiga, oleks dokumendil kirjas „Granted date“. Ka „A1“ triipkoodi lõpus tähendab, et tegemist on esimeses faasis oleva patenditaotlusega, mitte veel kinnitatud patendiga.

Facebookis leviva pildi originaaldokument on leitav USA Rahvusliku Meditsiiniraamatukogu andmebaasist PubChem. Patendi autoritena on märgitud neli teadlast: Alexander Bukreyev, Mariano Garcia-Blanco, Ivan Kuzmin ja Ruben Soto Acosta.

Hispaania riikliku ringhäälingu RTVE (Radio y Televisión Española) ametlik faktikontroll VerificaRTVE kirjutas oma faktikontrollis, et ravimiuuringuid patenteeritakse isegi kui need on alles algjärgus ning et tuhandetest nakkushaigustest tehtavatest uuringutest jõuavad vaid üksikud arenduse viimasesse etappi.

Otsus: vale. WHO kinnitusel puuduvad hantaviiruse nakkuse vastu nii globaalselt kinnitatud spetsiifiline ravi kui ka vaktsiin. Sotsiaalmeedias leviv Texase Ülikooli esitatud patenditaotlus ei ole veel kinnitatud ega näita, et esialgne vaktsiin oleks kasutusvalmis või litsentseeritud. Samuti ei päde väide, et hantaviirus on Pfizer-BioNTechi Covid-19 vaktsiini kõrvaltoime, sest koroonavaktsiini kõrvaltoimed ei sisalda hantaviirust.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani? Saada Kommenteeri Loe kommentaare