Muudatus tähendab, et eriarst peab eelnevalt saama perearstilt või mõnelt teiselt eriarstilt tervise infosüsteemi kaudu ülevaate patsiendi terviseseisundist. Kui eriarst leiab, et patsient vajab vastuvõttu, pakub raviasutus inimesele ise vastuvõtuaja, lähtudes tervisemure kiireloomulisusest. Patsient ei pea enam ise otsima, kas ja kuhu ta vastuvõtule saab. Kui vastuvõttu vaja ei ole, annab eriarst perearstile vajadusel juhised edasiseks raviks.

E-konsultatsioonide võimalus on Eestis olemas juba 12 aastat, kuid seda kasutatakse praegu eriarsti juurde suunamisel umbes 15% juhtudel. Samas näiteks psühhiaatrias on sellel aastal tehtud 2003 e-konsultatsiooni, millest 1055 puhul selgus, et patsient ei vajanudki eriarsti vastuvõttu, vaid piisas psühhiaatri nõuannetest perearstile.

Sotsiaalminister Karmen Jolleri (Reformierakond) sõnul aitab e-konsultatsioonide laiem kasutamine suunata piiratud eriarstiabi ressurssi paremini sinna, kus seda kõige enam vajatakse.

See aitab kaasa kogu ravi kvaliteedi paranemisele.

Karmen Joller, sotsiaalminister

„Eriarsti juurde jõuavad need, kellel seda tõesti vaja on. Kokkuvõttes saab inimene õigel ajal õige arsti juurde ja jäävad ära olukorrad, kus endale ise aja broneerinud ning võib-olla juba pikalt vastuvõttu oodanud inimene satub näiteks õlaliigestele spetsialiseerunud ortopeedi juurde, ehkki haige on tal hoopis põlv,“ lausus Joller. „E-konsultatsioonide laiem kasutuselevõtt suunab ka arste paremini dokumenteerima, see aitab kaasa kogu ravi kvaliteedi paranemisele.“

Järgmisest aastast laienebki kohustuslik e-konsultatsiooniga suunamine psühhiaatria valdkonda. Eluohtliku või vältimatu seisundi puhul ei ole e-konsultatsiooni vaja ka edaspidi. Inimestel, kes ei ole ühegi perearsti nimistus, jääb võimalus pöörduda näiteks otse vaimse tervise õe poole.

Hetkel kehtiv korraldus ei ole mõistlik ei patsientide ega ka arstide vaatest

Anne Kleinberg, Eesti psühhiaatrite seltsi aseesimees

Jolleri sõnul on psühhiaatria üks valdkond, kus selgem suunamine on eriti oluline. „Meil on väga suur psühhiaatrite puudus ja kõige raskemas seisus inimestel, kes kindlasti just sellist kõrgetasemelist vaimse tervise abi ja ravi vajavad, on keeruline vastuvõtule pääseda. Samal ajal tegelevad psühhiaatrid palju patsientidega, keda saavad aidata eeskätt vaimse tervise õed, psühholoogid või perearstid,“ selgitas Joller. „Plaanime psühhiaatreid kindlasti juurde koolitada, kuid praegu peame hakkama saama nende väga head tööd tegevate ja ülekoormatud spetsialistidega, kes meil on. Ja kindlustama, et nad saaksid pühenduda just sellistele patsientidele, kelle aitamiseks neil on eriväljaõpe ja kogemused.“

Eesti psühhiaatrite seltsi aseesimehe Anne Kleinbergi sõnul on psühhiaatrid seda muudatust oodanud. „Paljud vaimse tervise mured vajavad kiiret märkamist ja esmast tuge, mitte alati kohe psühhiaatri vastuvõttu. Hetkel kehtiv korraldus ei ole mõistlik ei patsientide ega ka arstide vaatest,“ tõdes Kleinberg. „Praegu jääb patsiendile sageli liiga suur vastutus aru saada, millist abi tal tegelikult vaja on ja kuhu pöörduda. Selgem suunamine aitab seda koormust vähendada. Inimene ei peaks üksi otsustama, kas tal on vaja psühhiaatrit, psühholoogi, vaimse tervise õde või perearsti tuge.“

Lähiaastatel on plaanis e-konsultatsioonide kasutamist veelgi laiendada.

Lisaks psühhiaatriale hakatakse alates 2027. aastast e-konsultatsiooni kohustuslikus korras kasutama veel kaheksal erialal: hematoloogia, endokrinoloogia, neuroloogia, allergoloogia, neurokirurgia, kardioloogia, gastroenteroloogia ja sisehaigused. Kui psühhiaatria erialal muutub eelnev e-konsultatsioon kohustuslikuks üle-eestiliselt, siis teistel erialadel rakendub muudatus esialgu kahe kõrgema etapi haigla puhul – suunamisel Tartu Ülikooli kliinikumi ja Põhja-Eesti regionaalhaiglasse. Edaspidi on plaanis e-konsultatsioonide kasutamist veelgi laiendada.

E-konsultatsiooni eest patsient visiiditasu maksma ei pea. Kui e-konsultatsiooni tulemusel selgub, et patsient vajab eriarsti vastuvõttu, kehtib vastuvõtule tavapärane visiiditasu.

Erialata arstide tegevus saab selgemad piirid

Eelnõu teine oluline muudatus puudutab erialata arste (üldarste) ehk arste, kes on lõpetanud arstiõppe, kuid ei ole omandanud eriarsti eriala ega õpi residentuuris. Muudatusega täpsustatakse, et erialata arst on tervishoiutöötaja, kes võib osutada tervishoiuteenuseid oma kutse, hariduse ja pädevuse piires. Muudatus aitab tervishoiuteenuse osutajatel ühtlustada töökorraldust ja annab selgema aluse erialata arstide kaasamiseks tervishoius.

Seadusest kõrvaldatakse senine sõnastus, mis on võimaldanud erinevaid tõlgendusi selle kohta, kui ulatuslikult võib erialata arst eriarstiabi osutamisel tegutseda.

Patsiendil peab olema kindlus, et iga tervishoiutöötaja teeb seda tööd, milleks tal on väljaõpe ja pädevus.

Karmen Joller, sotsiaalminister

„Noored arstid on tervishoiusüsteemile väga vajalikud. Samal ajal peab patsiendil olema kindlus, et iga tervishoiutöötaja teeb seda tööd, milleks tal on väljaõpe ja pädevus. Erialata arst saab ka edaspidi tervishoius töötada ja oma oskusi rakendada, kuid seadus peab olema üheselt mõistetav: eriarsti pädevusse kuuluvaid otsuseid ja tegevusi ei saa anda inimesele üksnes töökorraldusliku otsusega,“ ütles Joller.

Lisaks täpsustatakse eelnõuga haigla funktsionaalse arengukava esitamise kohustust. Edaspidi tuleb haiglavõrgu haiglal esitada sotsiaalministeeriumile funktsionaalne arengukava juhul, kui kavandatakse haigla ümberprofileerimist, renoveerimist või uusehitist. Eesmärk on vähendada tarbetut halduskoormust ja lõpetada eelarveandmete dubleeriv esitamine.

Ravikindlustuse seaduse ja tervishoiuteenuste korralduse muutmise seaduse põhiosa on kavandatud jõustuma 1. jaanuaril 2027. Erialata arstide ja haiglate arengukavaga seotud tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muudatused jõustuvad üldises korras.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani? Saada Kommenteeri Loe kommentaare (9)