Kiievit tabas neljapäeva öösel massiivne Vene raketirünnak | Välismaa

Veidi enne kella 1 öösel andis Ukraina õhuvägi kogu riigis õhuhäire, hoiatades, et Venemaa on õhku tõstnud MiG-31 pommitajad ning kõik Ukraina piirkonnad on ballistiliste raketirünnakute ohus.

Kiievi linna sõjalise administratsiooni juht Tõmur Tkatšenko hoiatas seejärel, et pealinna poole suundub palju Vene droone ning võimalikud on ka raketirünnakud.

Plahvatusi kuuldi Ukraina pealinnas kell 3.08 kohaliku aja järgi, teatas sündmuskohalt Kyiv Independenti ajakirjanik- Õhutõrjesüsteemid asusid tegevusse ja tulistasid alla Vene droone.

Järgmisena kostis Kiievis mitu ballistiliste rakettide plahvatust kella 3.15–3.20 paiku, teatasid sealsed ajakirjanikud. Ballistiliste rakettide plahvatusi kuuldi ka kella 3.44 ajal

Allatulistatud drooni rusud süütasid tulekahju viiekorruselise elamu katusel Dniprovskõi rajoonis ning rusud kukkusid teele Holosiivskõi rajoonis, teatas Kiievi linnapea Vitali Klõtško.

Tema sõnul langesid droonirusud büroohoonele ja parkimismajale. Obolonskõi rajoonis puhkes tulekahju elamu 12. korrusel pärast seda, kui seda tabas droonirusud.

Darnõtski rajoonis varisesid elamu konstruktsiooniosad ning inimesed võivad olla rusude all lõksus. Ukrinform teatas, et päästetud on kümme inimest. Sündmuskohal jätkub otsingu- ja päästeoperatsioon ning kõik teenistused on kohal, teatas linnapea Klõtško.

Hommikul kella 6.40 ajal andis Tkatšenko ühismeedias teada, et rünnaku tagajärjel sai vigastada 16 inimest, üks inimene hukkus. “Õhuhäire kestab. Palun jääge varjenditesse,” ütles Tkatšenko.

Ulatuslik raketirünnak järgnes kolmapäevale, mil Venemaa oli korraldanud lakkamatuid droonirünnakuid. Venelased lastes mitmes laines välja vähemalt 800 drooni. Rünnak oli suunatud linnade vastu üle kogu Ukraina, sealhulgas läänepoolsetesse piirkondadesse, mida otsesed rünnakud harva tabavad.

Kolmapäeva päevased rünnakud tapsid vähemalt 14 inimest ja vigastasid üle 80 inimese, sealhulgas lapsi ja teismelisi.

Ukraina õhujõud tulistasid 14. mai öösel alla või häirisid 41 Vene raketti ja 652 drooni.

Peamine Vene rünnakusuund oli seekord Kiiev. Kokku registreerisid ja jälgisid Ukraina õhujõudude raadiotehnilised üksused 731 Vene õhurünnaku vahendi liikumist – 56 raketti ja 675 drooni:

Nende seas olid kolm ballistilist raketti H-47 Kinžall, 18 ballistilist raketti Iskander-M/S-400, 35 tiibraketti H-101 ning 675 ründedrooni (Shahed, Gerbera, Italmas).

Õhurünnakut tõrjusid Ukraina lennuvägi, õhutõrjeraketiväed, elektroonilise sõjapidamise üksused, droonisüsteemide üksused ning mobiilsed tulegrupid Ukraina kaitsejõududest.

Ukraina õhujõud tuvastasid 15 raketi ja 23 ründedrooni tabamused 24 asukohas, samuti allatulistatud droonirusude kukkumise 18 paigas.

Venemaa ründas kogu kolmapäeva Ukraina raudteetaristut. Massiivse droonirünnaku tagajärjel rongiettevõtte Ukrzaliznõtsja taristule sai kahjustada veerem ja ettevõtte töötajad said surma, teatas firma Telegrami kanal.

“23 lööki tabas raudteeobjekte Ukraina lääne-, põhja- ja keskosas,” öeldakse teates.

Vaenlase õhulöökide alla sattusid raudtee energiataristu, sillad, reisirongi-, vaguni- ja veduridepood Taga-Karpaatia, Lvivi, Žõtomõri, Rivne, Volõõnia, Harkivi ja Dnipropetrovski oblastites.

Vene droonid kahjustasid 7 lähiliikluse vagunit, 8 kaubavagunit, 5 veoki alajaama, 5 depoohoonet ja 2 silda.

Pikka aega kestnud rünnak põhjustas ka mitmete rongide hilinemise.

Ukraina president Volodõmõr Zelenski ja Leedu president Gitanas Nausėda allkirjastasid kokkuleppe koostööks kaitsealase ekspertiisi ja kaitsetööstuse vallas.

“Lepingu eesmärk on tugevdada meie mõlema riigi kaitset ning oluline on, et see tugineb vastastikkuse põhimõttele — toetame partnereid, kes pakuvad meie kaitsele reaalset ja käegakatsutavat tuge,” ütles Ukraina president Zelenski.

Ta lisas, et Ukraina sõjaliste ekspertide meeskond asub tööle Leedus, et arendada vajalikke julgeolekuvõimekusi.

Ukraina ja Leedu arendavad kaitsetööstuslikku ja tehnoloogilist koostööd, sealhulgas õhutõrje, raketitõrje ja mehitamata süsteemide valdkonnas. Leping näeb ette ka võimaluse lokaliseerida Leedus võimalikult lühikese aja jooksul kaugmaa ründe-, mere-, püüdur- ja pommitusdroonide tootmine.

Kohtumise käigus arutasid kahe riigi juhid ka võimalikke ohte Valgevene poolt.

Ukraina relvajõudude neljapäeval esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:

– elavjõud umbes 1 345 240 (+1060)

– tankid 11 931 (+3);

– jalaväe lahingumasinad 24 557 (+3);

– suurtükisüsteemid 42 053 (+68);

– mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 1787 (+1);

– õhutõrjesüsteemid 1379 (+3);

– lennukid 435 (+0);

– kopterid 352 (+0);

– maapealsed droonisüsteemid 1381 (+6);

– operatiivtaktikalised droonid 289 678 (+2319);

– tiibraketid 4585 (+0);

– laevad/kaatrid 33 (+0);

– allveelaevad 2 (+0);

– autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid 96 355 (+213);

– eritehnika 4183 (+2);

Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.