Pilt: https://x.com/GeneralStaffUA
Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 14. mai 2026:
kuidagi märkamatult on vene poole kevad-suvine pealetung alanud, küll teokiirusel tuleb edenemine, aga murekohti jagub… ning venemaa saatis teele kõik selle, mida kolm päeva ei saadetud…
1. Kõik sihtmärgiks sobib ja mida rohkem, seda „uhkem”.
2. Miskit ikka.
3. Sumõ: muutusteta.
4. Harkiv: Vovtšanski juures asuv sillapea kipub kasvama.
5. Kupjansk-Kreminna: ok.
6. Siversk: muutusteta rindejoones ja muresid jagub.
7. Bahmut: Kostjantõnivka kesklinnas kasvab vene eesmiste possade arv.
8. Donetsk: muutusteta rindejoones.
9. Lõunarinne: muutusteta.
10. Herson: muutusteta.
11. putinile öeldi, et venemaa majandus on Ameerika omale järgi jõudmas.
12. venemaa valitsus ennustas, et venemaa majandus jääb kuni kümnendi lõpuni maailmamajandusest maha.
13. venemaa naftatootmine on Ukraina taristurünnakute tõttu langenud 2020. aasta pandeemia ajal nähtud tasemele.
14. putin vahetas välja Belgorodi ja Brjanski oblasti kubernerid.
15. vene vägedel kästi kahe langenud Ukraina sõduri pea maha raiuda ja surnukehad tee äärde välja panna, teatas Ukraina peastaap.
16. Lühiuudised
United24 teatas, et venemaa on umbes 1500 päeva rünnanud Mala Tokmatškat, pisikest Ukraina küla Zaporižja oblastis, kus enne täiemahulist sissetungi elas umbes 200 elanikku, seda vallutamata. Saidil vastandati sadu päevi kestnud piiramiste järel langenud suurlinnad Moskva suutmatusega vallutada üks väike asula pärast aastaid kestnud rünnakuid.
Valeri Averin on esimene avalikult kinnitatud vene sõdur, kes hukkus Ukrainas osana venemaa kampaaniast värvata õpilasi mehitamata õhujõudude koosseisu. Averin oli 23-aastane ja sõlmis lepingu 3. jaanuaril 2026. Ta lõpetas mehitamata õhusõiduki operaatori väljaõppe märtsis.
Kokku registreeriti viimase 24 tunni jooksul 241 lahingukokkupõrget. Suurim rünnakute arvu tõus oli Harkivi suunal, kus lausa 22 neid kirja läks. Tihe ikka tavalistes sektorites (Kostjantõnivka, Pokrovsk ja Huljaipole) aga lõunarinde läänelõigus on tuntav vene poole surve tõus.
Eile sooritas vaenlane ühe raketi abil raketirünnaku, viis läbi 91 õhurünnakut ja heitis alla 302 juhitavat pommi. Lisaks kasutas ta rünnakuteks 9828 kamikaze-drooni ja sooritas 3418 kaudtulelasku, sealhulgas 120 mitmikraketiheitjaga ehk siis kõike tavapärsest keskmisest rohkem.
Väikeste infitreeruda üritavate jalaväegruppide konveier kõikjal on vist varjatult alanud kevad-suvine pealetung. Koos tihenenud löökide õhust (pommid, tapjadroonid ja kaudtuli), on see hakanud tugevamalt mõjutama Ukraina suutlikkust tuua vahendeid rindele aga ka piisava hulga vabade reservide puudus hakkab võib-olla üha enam muret valmistama ja see võibki olla jooksvalt vene poole eesmärk, kurnata kõikjal lootuses, et kuskil jääb lõpuks Ukraina kaitse liialt hõredaks ja mingi läbimurde koht tekib…
1. venemaa saatis alates eile lõunast kuni täna hommikuni teele kõik selle, mida kolm päeva ei saadetud. Juba eile õhtuse seisuga oli üle 700 drooni teele saadetud ja öösel tuli palju lisa koos rakettidega.
Üheksa inimest sai vigastada ja kümme inimest päästeti Kiievis 14. mai öösel osaliselt kokku varisenud kortermaja alt, kui venemaa tegi Ukrainale ulatusliku raketirünnaku (samaegselt droonidega), mis pikendas päevast massilist rünnakut öösse.
Darnõtski rajoonis varisesid elamu konstruktsioonielemendid kokku ja esialgsetel andmetel võivad inimesed nende alla lõksu jääda, ütles Klitško.
13. mai pärastlõunal viisid venemaa väed läbi pikaajalise kombineeritud rünnaku Ukraina kriitilise ja tsiviiltaristu vastu, lastes mitmes laines välja vähemalt 800 drooni. Rünnak oli suunatud linnadele üle Ukraina, sealhulgas Kaug-Lääne piirkondadesse, mida otsesed rünnakud harva mõjutavad.
Päevastes rünnakutes hukkus vähemalt 14 inimest ja sai vigastada üle 80 inimese, sealhulgas lapsed ja teismelised. Esmareageerijad said vigastada ka topeltrünnakutes.
venemaa viis ulatusliku rünnaku käigus läbi 23 rünnakut Ukraina raudteetaristu vastu. Rünnakud olid suunatud energiataristu, sildade, reisijate-, vagunite ja vedurijaamade vastu Taga-Karpaatia, Lvivi, Žõtomõri, Rivne, Volõõnia, Harkivi ja Dnipropetrovski oblastis.
2. Ukraina rünnak venemaa Krasnodari krais asuvale Tamanneftegazi naftaterminalile kahjustas ühe kai juures kütusemahuteid, torustikke ja taristuelemente, teatas Raadio Vabadus. Musta mere terminal käitleb nafta- ja kütuselasti.
See on (oli) dmitri issajev, kes osales Buchas tsiviilisikute ja laste veresaunas. 7. mai 2026 varahommikul lasti issajev venemaal Kaluugas Bolotnikovi tänaval asuva kortermaja sisehoovis maha. Hiljem ta suri.
3. Sumõ: muutusteta rindejoones.
4. Harkiv: kinnitusi lisandub, et vene pool on suutnud oma sillapea Vovtšanski juures üle Vovtša sillapea varasemas suuruses taastada.
5. Kupjansk-Kreminna: Kupjanski ümber muutusteta ja pisu rohkem Ukraina vasturünnakuid Lõmani kandis.
6. Siversk: infokillud annavad teada, et Slovjanski suunal pole Ukraina omad olukorra parandamiseks seni täiendavaid reserve saatnud. Rindejoones eile muutusi ei tuvastanud.
7. Bahmut: olukord Kostjantõnivka linnas üha raskeneb ja püsivamalt on vene pool jälle end paika saanud linna keskosas olevas tööstusrajoonis.
vene soomusmasinate rünnak peatati linna kaguosas. Ukraina väed hävitasid ühe vene tanki, kaks jalaväe lahingumasinat ja ühe soomusmasina. Kahjustada sai kolm tanki, kuus soomusmasinat. Mis on huvitav, et soomus oli väga erinevat tüüpi ehk siis arvatavalt mitmes väga erinevast üksusest seltskond komplekteeriti.
8. Donetsk: blogijad annavad teada, et siia suunale on vene pool toonud täiendavaid üksusi tihendamaks rünnakuid. Rindejoones muutusi ei tuvastanud.
9. Lõunarinne: muutusteta.
10. Herson: muutusteta.
11. venemaa majandus on kasvus Ameerika majandusest ette jõudnud, ütles majandusarengu minister maksim rešetnikov kolmapäeval putiniga kohtumisel. „Vaatamata kõigile neile välistele väljakutsetele ja sanktsioonide survele on <…> meie majandusel läinud üsna hästi,” ütles rešetnikov putinile, näidates värvilisi slaide.
„Kui 2017. aastal oli meie SKP elaniku kohta 43% Ameerika majandusest, siis 2025. aasta lõpuks on see peaaegu 56%. Samal ajal oleme me lõhet vähendanud, samas kui näiteks paljud meie Euroopa naabrid on seda pigem suurendanud, mis tähendab, et nad on meie majandusest maha jäänud. See viitab sellele, et me oleme Ameerika majanduse kasvuga mitte ainult sammu pidanud, vaid ka sellest ette jõudnud,” selgitas rešetnikov.
Rahvusvahelise Valuutafondi andmetel on venemaa 2026. aasta seisuga SKP elaniku kohta maailmas 66. kohal, ulatudes 18 530 dollarini Trinidadi ja Tobago ning Seišellide vahel.
Selles elatustaseme hindamisel võtmetähtsusega näitajas jääb Venemaa maha näiteks Panamast (20 560 dollarit) ja Costa Ricast (20 300 dollarit) ning on ligikaudu 3,5 korda madalam arenenud riikide keskmisest (66 180 dollarit). venemaa SKP elaniku kohta jääb Ameerika Ühendriikidest (94 430 dollarit) viis korda ja Saksamaast (65 300 dollarit) 3,6 korda maha.
Viimase kolme aasta jooksul on venemaa majandus kasvanud 10% ja reaalsissetulekud on kasvanud 26%. rešetnikov ütles aga putinile, et nüüd on alanud stabiliseerumise ja struktuurse peenhäälestamise faas. Majandus lõpetas esimese kvartali kahanemisega esimest korda pärast 2023. aastat ja kuigi SKP naasis märtsis pärast jaanuari ja veebruari langust kasvule, on ennatlik rääkida üldise trajektoori taastumisest, ütles minister.
Eelmisel päeval langetas majandusarengu ministeerium järsult venemaa majanduse prognoose käesolevaks ja järgmiseks kolmeks aastaks: hinnangute kohaselt kasvab SKP sel aastal vaid 0,4% 1,3% asemel, investeeringud jätkavad teist aastat järjest langust ning reaalsissetulekute kasv aeglustub 1%-ni.
Konservatiivse stsenaariumi korral, mis eeldab ülemaailmset majanduskasvu aeglustumist ja nafta hinna langust 50 dollarini, lubab majandusarengu ministeerium aasta SKP languseks 0,5%, tööstustoodangu languseks 1% ja jaemüügi languseks 0,4%.
12. Valitsuse uuendatud prognoosi kohaselt süveneb venemaa majanduse mahajäämus maailmamajandusest 2020. aastate lõpuni. Oma stsenaariumi kirjeldades viitab majandusarengu ministeerium IMFi hinnangutele, mille kohaselt kasvab maailmamajandus kuni 2029. aastani ligikaudu 3,2% aastas. venemaa SKP kasvab seevastu prognoosi kohaselt keskmiselt 1,5%: sel aastal 0,4%, järgmisel aastal 1,4% ning aastatel 2028–2029 vastavalt 1,9% ja 2,4%.
IMF hindab arengumaade majanduskasvuks 4,1% aastas, samas kui arenenud riikide majanduskasv on 1,7% – isegi rohkem kui majandusarengu ministeeriumi prognoos venemaa kohta.
venemaa mahajäämus on jätkunud. Nelja sõja-aasta jooksul oli selle keskmine majanduskasvu määr 2,2% ja pärast Krimmi annekteerimist aastatel 2014–2025 on see tõusnud 1,6%-ni. Nende 11 aasta jooksul kasvas venemaa majandus 18,7%, samas kui maailmamajandus kasvas 40,6%.
venemaa võib vaid unistada pikaajalisest 3% aastakasvust, mida putin on riiklike projektide raames nõudnud alates 2018. aastast. „Järgnevatel aastatel on prognooside kohaselt ebatõenäoline, et me saavutame kõigi olemasolevate raamistike kohaselt 3% aastakasvu, kuid me ei saa ka öelda, et see on võimatu,” ütles majandusarengu ministeeriumi esindaja Interfaxile.
Ministeerium toob ühe põhjusena välja kõrged intressimäärad. Nende tegurite ja muu hulgas langesid investeeringud eelmisel aastal 2,3% ning majandusarengu ministeerium prognoosib sel aastal veel 1,5% langust. Ministeerium on oma esindaja sõnul „sügavalt veendunud“, et keskpanga range poliitika mõjutab lisaks majanduse potentsiaali kõikumistele ka potentsiaali ennast, sealhulgas investeerimistsükli pikkuse ja selle nihke tõttu.
venemaa keskpank hindab venemaa majanduse pikaajalist kasvupotentsiaali 1,5–2,5%-le. Täpsemalt on see nende SKP kasvu prognoos aastateks 2027–2028, mil loodetakse majandust vabastada nii ülekuumenemisest kui ka ülejahtumisest. Endine keskpanga esimene aseesimees ja töö- ja sotsiaalministeeriumi professor Oleg Vjugin hindas venemaa majanduse kasvupotentsiaali maksimaalselt 1,5–2%-le. Ta tõi minimaalse tööviljakuse kasvu põhjuseks lääne tehnoloogia ja kapitali sunnitud hülgamise ning impordi asendamisele keskendumise: tohutuid ressursse kulutatakse ammu loodu kopeerimisele, mis ei suurenda majanduse potentsiaali.
venemaa vajab majanduskasvu vähemalt 3,5% aastas, kirjutasid Makromajandusliku Analüüsi ja Lühiajalise Prognoosimise Keskuse (CMAS) juht Dmitri Belousov, VEB peaökonomist Andrei Klepatš ja venemaa Teaduste Akadeemia Majandusprognoosimise Instituudi juht Aleksandr Širov, nimetades seda järgmise kümnendi peamiseks prioriteediks. Selline tempo pole iseenesest vajalik, selgitasid nad: vastasel juhul ei ole piisavalt raha, et samaaegselt lahendada julgeoleku tagamise, tehnoloogilise arengu, rahvastiku heaolu suurendamise ning majanduse struktuurilise ja tehnoloogilise ümberkujundamise väljakutseid.
Valitsus töötab süstemaatiliselt selle nimel, et viia majandus tagasi jätkusuutliku pikaajalise kasvu trajektoorile, mis ei oleks madalam kui maailma keskmine, väidab asepeaminister alexander novak. Ta loetles, et parandatakse äritingimusi, vähendatakse tarbetuid tõkkeid, moderniseeritakse tehnoloogilist arengut, suurendatakse töö tootlikkust ja valgendatakse majandust.
Praktikas tõstavad võimud makse, võtavad massiliselt ettevõtteid omanikelt ära, kehtestavad ettevõtetele arvukalt piiranguid ja nõudeid (kontroll paljude kaupade hinnatõusu üle, kohustuslik märgistamine jne), sunnivad neid asendama välismaist tarkvara kodumaisega, sulgevad interneti, põhjustavad äritegevuse häireid ning sunnivad ettevõtteid ja eraisikuid üle minema sularahamaksetele jne. Ettevõtted on isegi sunnitud ise Ukraina droonirünnakute eest kaitsma; riik ei paku mingit abi. Eelarves on raha napilt ja valitsuse toetusi vähendatakse, hoiatas majandusarengu minister maksim rešetnikov hiljuti ettevõtteid.
13. venemaa naftatoodang oli aprillis vaid 8,83 miljonit barrelit päevas – 130 000 vähem kui märtsis ja 460 000 vähem kui 2025. aasta aprilli tootmiseesmärk, selgub Rahvusvahelise Energiaagentuuri igakuisest aruandest. venemaa pole nii madalat tootnud alates 2020. aasta maist juulini (8,53–8,65 miljonit barrelit). Tol ajal oli venemaa OPEC+-iga sõlmitud kokkuleppe tulemusel sunnitud tootmist järsult vähendama pärast ülemaailmse naftanõudluse kokkuvarisemist COVID-19 pandeemia ja paljude riikide kehtestatud karantiinide tõttu.
Nüüd omistatakse naftatoodangu langust Ukraina ulatuslikele droonirünnakutele ekspordiinfrastruktuurile – sadamaterminalidele, naftahoidlatele, torujuhtmetele – ja rafineerimistehastele. See põhjustab torujuhtmesüsteemi ülevoolu ja hoidlad täituvad tavapärasest kiiremini. Näiteks Transneft, mis pumpab 80% venemaa naftast, ei suutnud täielikult vastu võtta naftat tootjatelt, kes plaanisid seda eksportida läbi Läänemere sadama Ust-Luga. Mõju rafineerimistehasele koos plaanilise hooldusega tõi kaasa ka naftatoodete keskmise päevase ekspordi vähenemise märtsist alates 340 000 barreli võrra, ulatudes vaid 2,2 miljoni barrelini – see on Reutersi andmetel, viidates aruande konfidentsiaalsele osale, rekordiliselt madalaim tase.
Kuigi toornafta eksport on Lähis-Ida konflikti tõttu suurenenud, ei aita see venemaa eelarvet oluliselt. „Riigi jaoks pole ekspordi maht oluline: maksed riigieelarvesse arvutatakse Vaikse ookeani, Läänemere ja Musta mere tootmismahtude ja venemaa nafta keskmiste kuuhindade põhjal,” selgitab Sergei Vakulenko, Carnegie Berliini venemaa ja Euraasia keskuse vanemteadur.
Eelarvet rahastatakse peamiselt maavarade kaevandamismaksust ning nafta tootmine langes IEA andmetel aprillis võrreldes eelmise aastaga 5%. Selle tulemusel toodab venemaa nüüd 810 000 barrelit päevas vähem kui tema OPEC+ kvoot (9,64 miljonit barrelit).
Rahandusministeeriumi reedel avaldatud teatel ulatus aasta esimese nelja kuu eelarvepuudujääk 5,877 triljoni rublani (71 miljardi euroni), mis on 1,6 korda suurem kui kogu aasta plaan.
Erinevalt naftatoodetest suurenes toornafta keskmine päevane eksport märtsiga võrreldes 250 000 barreli võrra, ulatudes 4,9 miljoni barrelini. See arv hõlmab torujuhtme tarnete taasalustamist Ungarisse ja Slovakkiasse pärast kolmekuulist katkestust, ulatudes aprilli viimasel nädalal 60 000 barrelini. Ülejäänud kasv tuli Läänemere sadamatest Ust-Lugast ja Primorskist, mis taasalustasid tegevust pärast seda, kui Ukraina droonid kahjustasid mõningaid nende rajatisi.
IEA märgib:
venemaa kogueksport taastus aprilli teises pooles, kuid ei ole naasnud keskmisele tasemele kolme nädala jooksul peale rünnakuid Balti sadamatele – see tähendab perioodile Lähis-Ida konflikti puhkemise ja nende sadamate häirete vahel.
IEA hinnangul ulatus see tase 7,7 miljoni barrelini päevas.
Samal ajal eeldab venemaa valitsus, et naftatootmine jääb sel aastal praktiliselt samaks – umbes 511 miljonit tonni toornaftat ja kondensaati. See on majandusministeeriumi teisipäeval avaldatud baasstsenaarium. See võrdub umbes 10,26 miljoni barreliga päevas; kondensaat (mida IEA ei arvesta) moodustab traditsiooniliselt umbes 10% venemaa kogutoodangust.
14. Ukrainaga piirnevate Belgorodi ja Brjanski oblasti kubernerid vjatšeslav gladkov ja aleksandr bogomaz esitasid ennetähtaegselt tagasiastumisavaldused. kremli veebisaidi andmetel võttis putin nende tagasiastumisavalduse vastu. gladkovi koha võtab üle kindralmajor aleksandr šuvajev, kes on võidelnud Põhja-Kaukaasias, Gruusias, Süürias ja Ukrainas. Brjanski oblasti kuberneri kohusetäitjaks saab endine isehakanud Luhanski Rahvavabariigi valitsuse esimees jegor kovaltšuk.
Aprilli alguses teatati, et 57-aastane gladkov lahkub ametist enne septembris toimuvaid Belgorodi oblasti kubernerivalimisi. Vedomosti allikad tõid tagasiastumise põhjustena välja tema kehva tervise ja kohalike elanike madala lojaalsuse võimudele.
Samal ajal oli gladkov üks väheseid oblasti juhte, kes avalikult kritiseeris interneti sulgemisi ja Telegrami blokeerimist. Täpsemalt ütles ta, et Belgorodi elanikud surevad sulgemiste tõttu: „Valge nimekiri ei tööta ja droonid lendavad endiselt ning see pole neile probleem.” Важныe историй (olulised lood) allikad väitsid, et gladkov oli tõsises konfliktis julgeolekujõududega, sealhulgas FSB-ga, ning et tema vahistatud asetäitjad on juba mõned ütlused andnud ja on võimalus, et ta vangistatakse.
gladkovi asendaja aleksandr šuvajev osales varem propagandaprogrammis „Kangelaste aeg”, mida putini käsul kasutatakse sõjaveteranide valimiseks võimupositsioonidele. Alates selle aasta jaanuarist on 44-aastane kindralmajor olnud Irkutski oblasti asekuberner.
Ukrainas juhtis šuvajev „DPR-i” 1. motoriseeritud laskurväe brigaadi, mille võitlejaid süüdistatakse alla andnud Ukraina relvajõudude sõdurite hukkamises. Kindrali ametisse nimetamine Belgorodi oblasti kuberneriks võib olla tingitud tema sünnikohast Novõi Oskolis. Novaja Gazeta Evropa allikate sõnul kuritarvitab šuvajev alkoholi. Nende sõnul pidi gladkovi tagasiastumine toimuma varem, kuid ameti üleandmise päeval oli kindral joobes ja ametisse nimetamine tuli edasi lükata.
Kommersanti ja Vedomosti allikad teatasid kremli plaanidest Brjanski oblasti kuberner välja vahetada. aleksandr bogomaz on oblastit juhtinud alates 2014. aastast. 2025. aasta veebruaris toetas putin tema kandidatuuri kolmandaks ametiajaks, märkides, et tema töö on stabiilne ja rütmiline ning paljude oblasti ees seisvate väljakutsetega tegeletakse. bogomaz sai sügisestel valimistel 78,8% häältest. Tema ennetähtaegse tagasiastumise põhjuseid ei avalikustatud.
53-aastane jegor kovaltšuk on sündinud Tšeljabinskis. Tal on kolm kõrgharidust, sealhulgas õigusteaduse kraad. Enne võimuletulekut töötas ta 10 aastat pangandussektoris ja seejärel veetis suurema osa oma karjäärist Tšeljabinski oblasti valitsuses erinevatel ametikohtadel, sealhulgas asekubernerina.
15. vene sõjaväeülem käskis oma vägedel Huljaipole lähedal hukkunud kahe Ukraina sõduri surnukehal pead maha raiuda ja need välja panna, teatas Ukraina peastaap 13. mail. „Vaenlase küünilisus ja julmus ei tunne piire,” kirjutas peastaap.
vene lahinguüksus korraldas 12. mail Zaporižja oblastis Huljaipole lähedal rindel varitsuse Ukraina 225. eraldi rünnakrügemendi sõduritele, teatas sõjavägi. Lahingus hukkus kaks Ukraina sõdurit.
Luure pealtkuulamised näitasid, et vene üksuse ülem andis oma alluvatele otsese käsu langenud sõdurite surnukehadel pead maha raiuda ja need nähtavasse kohta välja serva asetada. Raadio pealtkuulamiste kohaselt pidi see toimuma kinnituse saamiseks. Alluv sõdur väljendas valmisolekut seda käsku täita.
Peastaabi teatel on üksus, kelle sõdurid rüvetamisaktides osalesid, esialgselt tuvastatud. Arvatakse, et käsu andnud komandör andis oma vägedele varem käsu Ukraina sõjavange mõnitada.
„Langunud sõdurite surnukehade rüvetamisega on okupandid taas kord näidanud oma sadistlikku loomust ja liigset, eputavat julmust,” teatas sõjavägi. „See on sõjareeglite ja -kommete ränk ja tahtlik rikkumine – sõjakuritegu, millel puudub aegumistähtaeg.”
venemaad süüdistatakse Ukraina täiemahulise sissetungi ajal arvukate sõjakuritegude toimepanemises, sealhulgas vangistatud Ukraina sõdurite peade maharaiumises.
16. Lühiuudised
venemaa riigiduuma kiitis kolmapäeval teisel ja kolmandal lugemisel heaks seaduse, mis laiendab oluliselt presidendi volitusi relvajõudude kasutamiseks välismaal venelaste kaitseks.
Pärast endise Itaalia suursaadiku Usbekistanis Piergabriele Papadia de Bottini di Sant’Agnese vahistamist on Itaalia viisakeskused venemaal karmistanud Schengeni viisataotluste esitamise reegleid, teatas Reisikorraldajate Liidu (ATOR) bülletään. Alates 12. maist lõpetasid VMS-i ja Almaviva viisakeskused vahendajate kaudu taotluste vastuvõtmise. Taotlejad peavad nüüd isiklikult kohale ilmuma.
Läti transpordiministeerium on ette valmistanud muudatused, mis keelustavad igasuguse bussireisijate veo venemaale ja Valgevenesse, samuti transiidi läbi riigi, teatab Delfi. Muudatuste jõustumiseks peab muudatuste heaks kiitma Läti ministrite kabinet. Rahvusvaheliste mitteregulaarsete bussiliinide keeld üle Läti-venemaa ja Läti-Valgevene piiri on juba jõus. Uued muudatused laiendavad piiranguid ka regulaarsetele liinidele.
USA Esindajatekoja eesmärk on Ukraina abi ja venemaa sanktsioonide seaduseelnõu hääletusele sundida, hoolimata spiikri Mike Johnsoni ja vabariiklaste juhtide vastuseisust. Eelnõu kogus nõutavad 218 allkirja: 215 demokraati, 2 vabariiklast ja 1 sõltumatu endine vabariiklane. Eelnõu kinnitab toetust Ukrainale ja NATO-le, loob ülesehitusmeetmeid, näeb ette üle miljardi dollari julgeolekuabi, lubab kuni 8 miljardit dollarit otselaene ning lisab sanktsioonid ja ekspordikontrolli venemaa vastu.
Mariupoli sadam toimib nüüd täieliku sõjaväe- ja tsiviillogistikakeskusena, kus venemaa tanker EVGENIYA läheneb oma teisele mais toimuvale külastusele. Jeiskist Mariupoli suunduvaid marsruute registreeritakse otse, hoolimata osalistest transpondermängudest. Sadamas mahalaaditud kütust levitatakse teadete kohaselt edasi raudteed ja maanteed pidi, kusjuures sõidukite etappi käitlevad peamiselt sõjaväe kütusetankerid.
Ungari kutsus esimest korda venemaa suursaadiku välja seoses venemaa droonirünnakuga Taga-Karpaatiale, ütles peaminister Magyar. See samm on Budapesti otsene diplomaatiline vastus pärast venemaa droonide rünnakuid Ungari piiri lähedal.
Slovakkia sulges turvakaalutlustel eile kell 15.00 kõik piiripunktid Ukrainaga. Võimude teatel jäävad kontrollpunktid suletuks kuni edasise teatamiseni, katkestades regulaarse piiriülese liikumise Slovakkia-Ukraina piiril. Põhjust ei tea.
venemaa on taas nõudnud Ukrainalt Donbassi territooriumi loovutamist läbirääkimiste alustamiseks. peskov ütles: „President Zelenski peab andma Ukraina relvajõududele käsu tule lõpetada ja venemaa piirkondadest lahkuda. Alles siis jõustub relvarahu, mis võimaldab pooltel läbirääkimisi pidada.” kreml nõuab jätkuvalt läbirääkimiste formaati esmalt alistumine, seejärel dialoog. peskovi avaldus viitab sellele, et venemaa nõuab Ukraina kaitsejõudude lahkumist mitte ainult Donbassist, vaid ka Hersoni ja Zaporižžja piirkondadest – territooriumidelt, mille putin on ebaseaduslikult venemaa põhiseadusesse lisanud.
Poola asepeaministri ja kaitseministri Władysław Kosiniak-Kamyszi postitus sotsiaalmeedia platvormil X: „Poola lennukid peatasid Läänemere rahvusvaheliste vete kohal vene luurelennuki Il-20. See on venemaa Föderatsiooni järjekordne agressiivne tegevus ja meie õhutõrjesüsteemide katsetus.” Ta selgitas, et väljalülitatud transponderitega lennud võivad kujutada endast ohtu teistele lennukitele.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Samal teemal