Kuna hindadega seonduv on internetist rääkides alati intrigeeriv, teeme algust sellega. Telia hetkel populaarseim koduinterneti pakett (100 Mbit/s) maksab 27,90€ kuus ehk alla 1 euro päevas (ca 0,93€). Neli korda kiirema ühenduse (400 Mbit/s) tänane hind on 36,16€ kuus ehk ca 1,20€ päevas.
Kui asetada võrdlusena siia kõrvale mõni teine oluline teenus või püsikulu, millele keskmine Eesti pere väljaminekuid teeb – olgu see siis autokütus, kommunaalid, meelelahutus või toidukorv, on koduinterneti hind Eestis heas proportsioonis ja pigem isegi soodne võrreldes teiste igapäevaste kuludega. Nii maksab näiteks liiter mootorikütust või üks tass kohvi rohkem kui koduinterneti päevakulu. Samuti on Eesti püsiühendusega interneti hind keskmisel või isegi keskmisest veidi soodsamal tasemel võrdluses teiste Euroopa riikidega.
Arvestades, kui keskset rolli mängib ja kui palju väärt võimalusi pakub andmeside tänapäeva igapäevaelus – kaugtöö, õppimine, terviseteenused, pangandus, meelelahutus ja suhtlemine lähedastega – on stabiilne internetiühendus muutunud sama oluliseks põhiteenuseks nagu elekter või vesi. Selle tähtsus meie elus kasvab pidevalt. Kõige kallim on puuduv internetiühendus.
Võrdlus Läti ja Leeduga
Balti riikide võrdluses on tõsi, et nii Lätis kui Leedus on interneti püsiühendus soodsam kui Eestis. Põhjuseid on mitmeid, kuid üks olulisem erinevus peitub selles, kuidas on teenusepakkujad otsustanud nendes riikides võrke rajada.
Kui Eestis on maapiirkondades interneti püsivõrk olemas ca 70% ulatuses, on Leedus vastav näitaja umbes 40% ja Lätis kõigest ca 10%. On selge, et hajaasustusega piirkondadesse püsivõrgu rajamine võib olla kuni mitu korda kallim kui tiheasustusega linnades ning loomulikult kajastub see kokkuvõttes ka koduinterneti pakettide hinnastuses.
Eesti lähenemine on taganud selle, et interneti püsiühendus on laialdasemalt kättesaadav ning ka maal elavatele inimestele maksavad internetipaketid sama palju kui linnaelanikele. Teisisõnu – kiire ja tänapäevane püsiühendus pole Eestis vaid linnaelanikele kättesaadav privileeg. Samas saavad näiteks Leedus kõige kiiremat, soodsamat ja kvaliteetsemat interneti püsiühendust kasutada peamiselt vaid suuremate linnade elanikud ning maapiirkondade elanikud peavad tihti hakkama saama vaid mobiilse internetiga.
Võrgutaristu ja konkurents
Telia võrgutaristu on pikki aastaid võimaldanud teistel turuosalistel pakkuda teenuseid ka oma klientidele. Nimelt peab Telia tulenevalt tururegulatsiooni nõuetest võimaldama ligipääsu oma sidekanalisatsioonile ja pakkuma teatud hulgiteenuseid ka teistele turuosalejatele kulupõhise hinnaga, mis võimaldab teistel operaatoritel Teliaga vabalt konkureerida.
Konkurendid võivad Teliale kehtestada võrgu rentimisel endale sobiva hinna või keelduda üldse võrgu rentimisest. Praktikas on seda ka korduvalt juhtunud.
Seda võimalust kasutavad Eestis kümned teenusepakkujad. Ühtlasi tasub teadvustada, et Eesti majapidamistest on vaid ca veerand selliseid, kuhu jõuab ainsana Telia kaablivõrk. Suurem osa on aga selliseid aadresse, mis on kaetud kahe või enama teenusepakkuja kaablivõrguga. Kaablivõrguga internetile pakub lisaks pea kõikjal Eestis konkurentsi ka mobiilne internetiühendus.
Avalikkus ei pruugi teada, et ka Telia rendib teistelt turuosalistelt võrguressurssi. Erinevus seisneb selles, et kui Telia on kohustatud pakkuma sidekanalisatsiooni renti ja muid reguleeritud hulgiteenuseid kulupõhise hinna ja kindlate tingimustega, siis mitmed konkurendid võivad Teliale kehtestada võrgu rentimisel endale sobiva hinna või keelduda üldse võrgu rentimisest. Praktikas on seda ka korduvalt juhtunud.
Kokkuvõtvalt on interneti püsiühenduse turg Eestis vaba. Lisaks on võimalik kõigil sellele turule investeerida ning taotleda teatud juhtudel selleks rahalisi vahendeid isegi erinevatest riigi toetusmeetmetest. Turg on avatud ning konkurents toimib.
Kuidas see lugu Sind end tundma pani?
Saada
Kommenteeri
Loe kommentaare