Dokument kannab pealkirja “Võidu kujutis” (“Образ победы”). Oletuslikult on selle ette valmistanud Venemaa presidendi administratsiooni poliitiline osakond, täpsemalt administratsiooni asejuhi ja Kremli poliittehnoloogi Sergei Kirijenko meeskond.

Kirijenko on vastutav ka tänavu septembris toimuvate Vene riigiduuma valimiste eest.

Tegemist on kas planeerimisdokumendi või esitlusmaterjaliga, mida näidati 2026. aasta kevadel Kirijenko kitsale lähikondlaste ringile. Tegu võib olla alles tööversiooniga, mille eesmärk on kujundada propagandistlik narratiiv sõja lõpetamise n-ö mahamüümiseks Venemaa elanikkonnale.

Dossier Centeri hinnangul sisaldab dokument propagandanarratiive, mille abil saaks Venemaa elanikele seletada ära rahu sõlmimise Ukrainaga, ehkki Vene sõjaväelaste hulgas on olnud suured kaotused ning sõjas pole õnnestunud saavutada olulisi tulemusi. 

“Võtsime ära Kiievi” – seda dokumendi järgi olema ei saa. Paber teatab, et niisugust ülesannet pole kunagi olnud.

Dokumendi põhjal joonistub välja järeldus: kuigi Kreml demonstreerib ametlikult ükskõiksust Ukraina rahukõneluste suhtes, valmistuvad Sergei Kirijenko juhitud Kremli aparatšikud juba aktiivselt sõja lõpetamiseks.

Mis tingimustel loodab Moskva sõda lõpetada?

Dokumendis esitatud tõenäolisim sõjalõpu stsenaarium sisaldab järgmisi punkte:

Donetski ja Luhanski oblastid annekteeritakse Venemaa koosseisu täies ulatuses. Hersoni ja Zaporižžja oblastid jagatakse piki rindejoont, kusjuures Venemaa kontrollib neist praegu umbes 75%. Vene väed viiakse välja Sumõ ja Harkivi oblastitest.

Ukraina on samas eitanud võimalust loovutada Venemaale alasid, mida Moskva ei ole enam kui nelja aasta jooksul suutnud sõjaliselt hõivata.

Kremli jaoks võimaldaks selline rahustsenaarium rõhutada oluliste saavutustena maismaakoridori loomist Krimmi ning Ukraina Aasovi mere ranniku hõivamist.

Sama tulevikukäsitluse järgi jääb Volodõmõr Zelenski Ukraina presidendiks ning Ukraina riik säilitab iseseisvuse. Putini väljalubatud “denatsifitseerimine” jääb seejuures sisuliselt sümboolseks.

Vene rahvale tuleb aga seletada, et Ukrainal ei ole mingeid perspektiive. “Ukraina lakkab 10-15 aasta jooksul olemast. Inimesi pole, raha pole, võlad on tohutu suured, ettevõtted ei tööta ning ei teeni raha. Kõik on maha müüdud. Inimesed jooksevad ära.”

avaldatud dokument Autor/allikas: Kuvatõmmis

Rahuprotsessi mehhanismina nähakse dokumendis esmalt kokkulepet USA ja Venemaa vahel ning seejärel USA ja Ukraina vahel. Sanktsioonide osas eeldatakse, et USA võib oma piirangud tühistada, kuid Euroopa Liidu sanktsioonid jäävad kehtima.

Dokument märgib, et sõja jätkamine võiks kujuneda Venemaale “Pürrhose võiduks”. Seetõttu on oluline osata õigel ajal peatuda, vältimaks majanduslikku langust ja sotsiaalseid rahutusi. Sõja jätkamine eeldaks muu hulgas üldmobilisatsiooni ning majanduse täielikku üleviimist sõjarežiimile, mida soovitakse vältida.

Kirjeldatud stsenaariumi kavatsetakse Venemaa elanikkonnale esitleda kui võitu “kollektiivse Lääne” üle – rõhutades, et Vladimir Putin suutis Läänele oma tahte peale suruda ning vältida humanitaarkatastroofi Donbassis.

Rahulolematute vaigistamine

Dokumendis käsitletakse põhjalikult ka siseriikliku rahulolematuse ohjamist. Potentsiaalsed rahulolematud kodanikud jaotatakse rühmadesse ning igaühele pakutakse eraldi lähenemist.

Seda rühma peetakse kõige ohtlikumaks – tegemist on valjuhäälsete sõjatoetajatega, kes ise rindel ei võitle, kuid nõuavad Kiievi vallutamist.

Nende puhul tuleb saavutada emotsionaalne meelemuutus: toetada mõõdukamaid hääli ning survestada radikaalseid Z-blogijaid oma seisukohti avalikult muutma. Keeldujad tembeldatakse pseudopatriootideks ja neid ähvardab kriminaalvastutus armee diskrediteerimise eest.

Nende võimalikku pettumust või viha plaanitakse leevendada materiaalsete soodustustega, näiteks toetustega väikeettevõtluse alustamiseks okupeeritud aladel. Veteranide energiat kavatsetakse suunata mälestusüritustesse, poliitikasse või uutesse palgasõdurilepingutesse (näiteks Aafrikas).

Samuti nähakse ette, et meedias piiratakse teateid veteranide vägivallategudest, asendades need lugudega edukast kohanemisest rahuajal.

  • Sõjast väsinud inimesed, kes soovivad normaalset elu

Neile tuleb näidata häid uudiseid: lennuühendused toimivad, side töötab.

  • Sõjatööstuse töötajad

Nende puhul tuleb vältida proteste võimalike koondamiste vastu – nii kontrollimeetmete abil kui ka uute töövõimaluste pakkumisega.

“Kontrollitud sula”

Dokument puudutab ka Venemaa sõjajärgset ühiskonnakorraldust, mille keskne element on n-ö kontrollitud sula.

Selle eesmärk on vähendada ühiskondlikke pingeid positiivsete uudiste ning piiratud vabaduste abil. “Sula” võiks avalduda kultuuris ja meedias: kinos ja kirjanduses suureneks vabadus ning poliitiline huumor naaseks tele-eetrisse. Samuti nähakse ette sõna “rahu” rehabiliteerimist avalikus keelekasutuses.

Võimalikuks peetakse ka poliitiliste dissidentide piiratud amnestiat.

Meediaruum tuleks täita lugudega Venemaa ettevõtetest, kes on sanktsioonide tingimustes leidnud uusi turge ja kohanenud edukalt.

Kas selline dokument pärineb tõesti Kremlist?

Dokumendi ehtsuse küsimus jääb lahtiseks. Lekke täpne allikas ei ole teada, kuid Kreml selle sisu seni avalikult ei ole vaidlustanud – hoolimata asjaolust, et materjali avaldas Hodorkovski rahastatud uurimisprojekt.

Allikate hinnangul on dokumendi toon ja sisu usutavad ning haakuvad Venemaa poliitilise olukorraga. Erinevalt tavapärasest bürokraatlikust kantseliidist iseloomustab teksti selge ja asjalik keelekasutus ning tavatult otsekohene käsitlus sõja riskidest ja negatiivsetest tagajärgedest.

Samas, alati on ka võimalik see, et Lääne või läänesõbralikku meediasse sokutatakse Vene riigiasutuste poolt mõni paber, mille eesmärk on näiteks argumenteerida laiale auditooriumile, miks Ukraina peaks Donbassi alad Venemaale andma.