Ringkonnakohus on nii Kersti Krachti kui ka Priit Humala ja Parvel Pruunsilla kohtuasjas oma otsuses märkinud, et kuivõrd kaitsepolitseil on puudunud seaduslik alus pelgalt päringuga meiliteenuse pakkujale nõuda endale ligipääs isiku e-postkastile, on tegu lubamatu tõendiga.
Kersti Krachti kohtuasjas, kus lisaks olid kohtu alla ettevõtjad Hillar Teder ja Toomas Tamm ning Tederi äripartner Jüri Põld, märkis ringkonnakohus otsuses, et kohtu hinnangul puudus menetlejal ehk prokuratuuril õiguslik alus tutvuda Tamme e-postkasti sisuga teenusepakkujale ehk Teliale tehtud päringuga.
Kohus lisas, et tõendi kogumise korra olulist rikkumist näitab seegi, et Teliale jaanuaris 2021 tehtud päringus ei ole määratletud ega põhjendatud küsitud andmete ajavahemikku, mis tähendas, et Elisa laadis kaitsepolitseile üles kogu postiaadressi Tamme postkastis olemasoleva sisu.
Lisaks oli taolisel moel e-postkasti sisuga tutvumiseks vajalik kohtu luba, mida kapol polnud.
Kapo ise põhjendas taolist käitumist sellega, et tegu oli (Tammele kuuluva) ettevõtte e-postkastiga ja tööalase suhtlusega.
“Kui me oleksime rääkinud sügavalt isiklikust infovahetusest, infost eraelu kohta, taolisel puhul on see üldiselt nii, et siis me läheme ja põhjendame seda kohtuniku ees, et miks see eraelu riive on põhjendatud,” ütles kaitsepolitseiameti büroojuht Harrys Puusepp.
Puusepa sõnul oli Telia seaduse järgi kohustatud andmed üle andma. “Aktuaalsele kaamerale” saadetud kirjalikus vastuses ütles Telia, et sellise taotluse saajal puudub ka võimalus hinnata kriminaalmenetluses tehtava toimingu proportsionaalsust ja muude aspektide õiguspärasust.
Samas on olema ka teine ringkonnakohtu otsus, mis samamoodi nimetab teenusepakkujalt päringu teel ja kohtu loata saadud e-postkasti sisuga tutvumist lubamatuks tõendiks. Tegu on Humala ja Pruunsilla kohtuasjaga, kus kapo küsis päringuga välja Tartu abilinnapea Priit Humala kahe meiliaadressi postkastide kogu sisu. Üks neist oli Humala kui abilinnapea ametimeil ning selle osas kohtul kapole ja prokuratuurile etteheiteid polnud, sest need meilid saadi kätte tööandja kaudu, mitte telekomifirma käest.
“Küll on lubamatu prokuratuuri tõend nr 10 (Humala erameiliaadress – toim.), kus e-kirjad saadi läbi päringu esitamise Telia Eesti AS-le, “märkis ringkonnakohus otsuses.
Kaitsepolitsei tegi selle päringu oktoobris 2022 Teliale ning palus kriminaalmenetluse seadustiku alusel seoses kriminaalasjaga väljastada Telia serveris asuv Humala erameili elektronpostkasti sisu.
Ringkonnakohus märkis, et nad on ka varem sarnast küsimust ühes lahendis käsitlenud ning ei andnud menetlejale seaduslikku alust hankida e-postkastile juurdepääsu pelgalt päringu esitamisega üldkasutatava meiliteenuse pakkujale.
“Sellisel juhul tuleb kõne alla põhiseaduse paragrahvis 43 sätestatud sõnumisaladuse rikkumine, mille jaoks on selle sätte järgi tarvis kohtu luba,” märkis ringkonnakohus.
Küll pidas ringkonnakohus lubatavaks tõendiks seda, kui kaitsepolitsei ei küsinud meilivahetust välja üldiselt teenusepakkujalt (nagu Telia, kellel on olemas e-kirja faili koopiad) lihtpäringu alusel, vaid sai need kätte pöördumisega tööandja poole.
Sellele erisusele on tähelepanu juhtinud ka kapo ise, kelle sõnul pole praegu peamine küsimus, mida nõuti, vaid kellelt. “Vaidluskoht on praegu selle üle, et kas ilma kohtu loata peaks ainult tööandja oma andmeid andma välja või siis antud juhul see firma rentis seda serveriteenust telekomiettevõttelt, et kas telekomiettevõte ka võib anda taolisi andmeid välja või mitte,” lausus Puusepp.
Parvel Pruunsild on läinud kohtusse nii riigi kui Telia vastu, nõudes Telialt ebaseadusliku sideandmete kogumise ja nende kaitsepolitseile edastamise lõpetamist ning ühe miljoni euro ulatuses mittevaralise kahju hüvitamist. Koos Humalaga nõuab Pruunsild riigilt kahjuhüvitist, sest riik pole nende hinnangul taganud isikuandmete säilitamisel ja kogumisel neile õigusi ega korrastanud seadusi.