Uus uuring viitab, et neandertallased võisid teha hambaravi juba umbes 60 000 aastat tagasi. Siberist Tšagõrskaja koopast leitud täiskasvanud neandertallase purihambal avastatud sügav auk ei pruukinud olla juhuslik kahjustus, vaid teadlikult kivist tööriistaga puuritud õõnsus.
Artikkel sellest avaldati teadusajakirjas PLOS One. Uurijate hinnangul üritati hambast eemaldada tugevalt kaariesest kahjustatud kude. Mikroskoopiline analüüs näitas hambal nii sügava kaariese jälgi kui ka sirgeid vagusid ja väikseid täkkeid, mis sarnanesid tööriista kasutamisel tekkivate märkidega.
Teadlased katsetasid hüpoteesi tänapäeva inimhammastega ning leidsid, et sarnaseid jälgi võis tekitada väikese kivist otsikuga pöörlev liigutus. Tšagõrskaja koopast on varem leitud ka pikki, peenikesi ja terava otsaga jaspisest tööriistu, mis sobinuks selliseks tegevuseks.
Eriti tähelepanuväärne on see, et hamba kulumisjäljed viitavad, et neandertallane elas pärast protseduuri veel mõnda aega edasi ja kasutas hammast närimiseks. See tähendab, et tegemist ei olnud tõenäoliselt surmajärgse kahjustusega.
Uurijad ei tea siiski kindlalt, kas tegemist oli eneseraviga või aitas haiget hammast töödelda keegi teine. Arheoloog Rebecca Wragg Sykes Cambridge’i ülikoolist peab tõenäoliseks, et neandertallane võis seda teha ise.
Kui tõlgendus peab paika, lükkab leid teadliku hambaravi alguse umbes 45 000 aastat varasemaks. Senised vanimad kindlad tõendid Homo sapiens’i hambaravist pärinevad umbes 14 000 aasta tagant Itaaliast.
Uuringu autorite sõnul näitab leid, et neandertallased mõistsid valulike hambaprobleemide olemust ja suutsid neile tehniliselt keeruka lahenduse leida. See sobitub pildiga neandertallastest kui nutikatest ja hoolitsevatest inimestest, kes tundsid ravivõtteid ning kasutasid ka näiteks ravimtaimi.
Kuidas see lugu Sind end tundma pani? Saada Kommenteeri Loe kommentaare (15)