Esmapilgul pole selge, kes üldse parlamendi ülemkoja tööhoones tulistas. Teada on aga asjaolu, et tulevahetus algas ajal, mil Filipiinide võimud üritasid vahistada senaator Ronald dela Rosat, endist riikliku politseiülemat. Dela Rosa juhtis endise presidendi Rodrigo Duterte narkovastase kampaania elluviimist. Selle käigus tapeti aastatel 2016–2018 tuhandeid inimesi.
Rahvusvaheline Kriminaalkohus süüdistab dela Rosat inimsusevastastes kuritegudes, täpsemalt vähemalt 32 inimese mõrvas. Kahtlusalune ise on vahistamisele vastu ja ütleb, et tal pole Haagi kohtusse asja. „Kui mul on millelegi vastata, siis vastan sellele meie kohalikes kohtutes, mitte välismaalaste ees,“ ütles ta.
Oma toetajatele saadetud Facebooki sõnumis kuulutas dela Rosa: „Me ei tohiks lubada, et veel üks filipiinlane viiakse Haagi, teisena pärast president Dutertet.“ Endine Filipiinide president vahistati ja viidi Haagi juba eelmise aasta märtsis. Ta viibib endiselt Hollandi kinnipidamisasutuses ning ootab kohtuprotsessi. Duterte ja dela Rosa on mõlemad eitanud, et nad kiitsid minevikus heaks kohtuväliseid hukkamisi.
Senatis on dela Rosa juhtum vallandanud terava poliitilise vastasseisu. Tema liitlastest senaatorid võtsid ta esmaspäeval „kaitse alla“ ning nii mõnedki kolleegid on poliitiku vahistamisele vastu. See süvendab vastasseisu Duterte leeri ja ametisoleva presidendi Ferdinand Marcose toetajate vahel. Samal ajal on sajad politseinikud viimastel päevadel senati ümbruses korda taganud.
Kolmapäevases tulistamises keegi õnneks viga ei saanud. Hoones viibinud ajakirjanikud kirjeldasid, et relvastatud turvatöötajad, sealhulgas sõjaväelased, jooksid relvadega ringi. Hiljem, kui pinged hakkasid vaibuma, paluti töötajatel hoonest lahkuda. Siseminister Juanito Victor Remulla jr ütles, et turvakaamerate salvestised vaadatakse läbi, et selgitada, kes tulistas ja miks. Teada on see, et dela Rosat vahistada ei õnnestunud ja ta jäi hoonesse.