Ehkki Siliņa teatas tagasiastumisest, ennetades umbusaldushääletust parlamendis, võib just tema ja ta paremtsentristlik erakond Uus Ühtsus olla tõmmanud raskes olukorras suhteliselt pika kõrre. Kuigi Siliņa erakond on reitingutes langenud populaarsuselt kolmandale kohale, on ta olnud peaministri ametis Läti kohta erandlikult kaua: kaks aastat ja kaheksa kuud. Tema valitsuskoalitsioon on juba mõnda aega räsida saanud, kuid lõpliku hoobi andis Siliņa soov, et kaitseminister Andris Sprūds lahkuks ametist drooniintsidendi tõttu, peale mida Sprūdsi erakond Progressiivid (võrreldav Eesti sotsiaaldemokraatidega) teataski koalitsioonist lahkumisest.
Ühesõnaga, Siliņa on tõbises koalitsioonis protsesse aktiivselt juhtinud. Kaitseminister Andris Sprūdsi tagasiastumine Rēzeknes kütusehoidlasse kukkunud välismaise drooni tõttu näib Läti üldsusele olevat põhjendatav ning Progressiivide erakonna valitsusest lahkumine seepeale pigem väiklane samm.
Taustaks tulebki taas rõhutada Siliņa valitsuse pikaealisust, mis on tavapärases Läti poliitikaelus väga ebatavaline. Läti valitsused on Eesti valitsustega võrreldes silma paistnud ebastabiilsusega. Alates taasiseseisvumisest on sealsete valitsuste keskmine eluiga olnud 1,2 aastat, võrreldes Eesti 1,8 aastaga. Läti erakondlik süsteem on olnud Eestiga võrreldes palju muutlikum, pidevalt on tulnud uusi erakondi, kes on meteoorina valimised võitnud ja seejärel täiesti kadunud või kellegagi ühinenud.
Ehkki Evika Siliņa on olnud peaministri ametis Läti kohta erandlikult kaua, kaks aastat ja kaheksa kuud, pole tema aeg lõunanaabrite poliitikas ilmselt veel läbi.
Eelseisvad nädalad ja kuud näitavad, kuidas suudab välja mängida oma kaarte Siliņa ja tema suurimaks konkurendiks tõusnud, viimastel parlamendivalimistel esimest korda parlamenti pääsenud rahvuskonservatiivne Läti Ennekõike, mida võib mõneti võrrelda Eesti EKREga. Selle erakonna on asutanud Ainārs Šlesers, taas üks Läti poliitika vanadest kaladest, ettevõtja ja endine transpordiminister.
Kui võrrelda Siliņa koalitsiooni ja Läti Ennekõike poliitilisi eesmärke, siis neist esimese jaoks on olnud oluline koostöö NATO ja ELiga ning perekondade ja töökohtade loomise toetamine. Šlesersi Läti Ennekõike on euroskeptiline, majanduslikku protektsionismi ja isikuvabadusi toetav erakond.
Eesti huvides on kahtlemata Läti sisepoliitiline stabiilsus, et eelolevad kuud ei paiskaks meie lõunanaabreid poliitilisse kaosesse. Kui Lätis peaks vallanduma pikem segaduste periood, ei saa välistada, et mingil moel üritab sellest kasu lõigata Venemaa, kellel ei lähe praegu Ukraina rinnetel just kuigi hästi. Ei saa me läbi Lätita, nagu ütleb laulusalm, see on ilmselge.