Kui rääkida noortest, tuleb esmalt mõista, et „noor“ on töötukassa mõistes väga lai vanusevahemik (13–29 aastat) ning ootused sõltuvad tugevalt eluetapist.

Kõige nooremate, 13–14-aastaste puhul ei ole palganumber kindlasti peamine motivaator. „Nende ootus on pigem saada jalg ukse vahele, et näha, mis asi see töö üldse on ja millised on reeglid,“ selgitab Vahi. „Kõige olulisem on see, et nad saaksid esimese turvalise ja põneva kogemuse, millest jääks tööisu alles. Neile piisab täiesti nädalast või paarist suve jooksul.“

Kui noor hakkab lähenema täiseale, muutuvad ootused sarnasemaks täiskasvanutega. Esikohale tõusevad selgus ja mõistmine. „Noor tahab selgelt aru saada, mida tööandja temalt ootab ja mis kinnitab, et ta teeb oma tööd hästi,“ lisab Vahi.

Oluliseks märksõnaks on saanud ka paindlikkus. Klassikaline tööintervjuu küsimus „Kelleks sa tahad saada viie aasta pärast?“ on noorte jaoks pigem hirmutav, sest töö ei ole enam kogu nende identiteet. See on signaal ka tööandjatele – noorte ootustele vastamiseks on vaja pakkuda paindlikku ja usalduslikku töökeskkonda.

Noor ei peagi kõike kohe oskama

Tööturule sisenemise peamine takistus ei ole Vahi sõnul noorte motivatsioonipuudus, nagu tihti arvatakse, vaid pigem eneseusu ja baasoskuste nappus. „On täiesti okei ja ootuspärane, et noor ei oska veel oma esimest CV-d koostada, tööpakkumise ridade vahelt ootusi välja lugeda või motivatsioonikirja kirjutada. Samuti ei osata sageli oma hobidest või koolielust saadud kogemusi, näiteks tiimitööoskust, täpsust või avatust tööandja jaoks väärtuslikesse sõnadesse panna. Siin saavadki nii lapsevanemad kui ka töötukassa noorele suureks toeks olla, aidates tal oma tugevusi märgata ja sõnastada,“ räägib Vahi.

Töötukassa pakub noortele karjäärinõustamist nii koolides kui ka büroodes. Väga oluliseks peetakse praktilist abi tööandjaga suhtlemisel, sest esimene kontakt on noorele sageli hirmutav ning täiskasvanu tugi annab olulise tõuke.

Tulevikku vaadates näeb Vahi aga vajadust veelgi personaalsema lähenemise järele. „Minu isiklik unistus on, et noorel oleks töötukassas üks kindel usaldusisik, n-ö parim sõber meie poolt, et ta ei peaks mitme spetsialisti vahet käima ja oma lugu korduvalt rääkima,“ avaldab ta. See tähendab, et pelgalt teoreetiliste õpetussõnade jagamise asemel istutakse noorega koos maha, tehakse ühiselt valmis CV, kandideeritakse koos ja isegi külastatakse koos ettevõtteid.

Kuidas teha õigeid karjäärivalikuid?

Üks levinumaid kitsaskohti ja stressiallikaid noorte jaoks on tunne, et terve elu määrav erialavalik tuleb lukku lüüa juba põhikoolis. Töötukassa spetsialistid soovitavad sellele aga hoopis teise nurga alt läheneda.

Enne kui otsustada konkreetse ameti kasuks, tasub aru saada, millises keskkonnas sulle üldse töötada meeldib. Kas oled tiimimängija või armastad üksi nokitseda? Nendele küsimustele vastuse leidmiseks on parim viis minna asju päriselt oma silmaga kaema.

„Kindlasti soovitan külastada koolide avatud uste päevi ja käia töövarjuks,“ julgustab Vahi. „Näiteks kutsehariduses on väga äge käia vaatamas, mida kondiitrid või viimistlejad päriselt teevad. Kuni keskkooli lõpuni ongi aeg katsetada erinevate tööampsude ja ametitega, et tuua enda jaoks selgust, mis vorm ja keskkond sulle tegelikult sobib.“

Noorte palkamine pole paberimajanduse õudusunenägu

Kuidas on aga lood tööandjatega? Kas noorte suhtes ollakse avatud või kardetakse neid palgata? Vahi toob välja huvitava vaatenurga: tööandjate seas ei levi niivõrd müüt noorte laiskusest, vaid pigem kardetakse, et noore ja eriti alaealise värbamine on meeletult bürokraatlik, riskantne ning toob kaasa suure paberimajanduse. Tegelikkuses on aga nii töötukassa kui ka tööinspektsioon igati valmis ettevõtteid personaalselt nõustama, et noore pardale võtmine kulgeks turvaliselt ja lihtsalt.

Õnneks on üha enam ettevõtteid, kes teevad proovi ja mõistavad seejärel, et noore värbamine ei olegi midagi ennekuulmatut. Näiteks tõi Vahi esile DenEesti korraldustiimi, kes värbas suveks ligikaudu 30 alaealist ning nägi selgelt, millist rõõmu, teotahet ja väärtust nad endaga kaasa tõid. „Noor vajab alguses veidi rohkem tuge ja juhendamist, aga nad haaravad uusi asju hästi kiiresti, kui ootused on selged ja juhendamine korrektne,“ kinnitab Vahi. Ettevõtted, kes on valmis panustama, saavad endale motiveeritud töötajad, kes tulevad järgmisel suvel juba kogenenumana tagasi.

Kas valida eriala statistika või südame järgi?

Kiiresti muutuvas maailmas kardetakse sageli, et tehnoloogia ja tehisaru võtavad töö ära. Seetõttu tuntakse survet valida eriala puhtalt statistika ja tulevikutrendide põhjal.

Kuigi tööturu vajadustega (näiteks OSKA uuringutega) kursis olemine on kasulik, hoiatab Vahi ainult numbritele toetumise eest: „Kui lähed õppima eriala lihtsalt sellepärast, et prognoosid näitavad suurt tööjõuvajadust ja sa saad kindla töökoha, aga sul endal silm ei sära ja sa ei naudi seda, siis pikas plaanis see sind õnnelikuks ei tee. Esialgu tuleb lähtuda ikkagi iseenda soovist.“

Kust alustada esimeste tööotsingutega?

Esimeste tööotsingute puhul soovitab Vahi alustada julgelt erinevate ametikohtade katsetamisest, et leida endale sobivaim ja võimalusel ettevõttesiseselt kasvada. Väga head stardipakud noortele on jätkuvalt klienditeeninduse ja müügitöö valdkonnad. Need õpetavad suhtlemist, vastutust ja probleemide lahendamist – oskusi, mis kuluvad marjaks ära igal elualal. Samuti tasub meeles pidada piirkondlikke erinevusi: kui Tallinnas võib ühele ametikohale kandideerida sadu inimesi, siis pealinnast väljaspool on konkurents sageli väiksem ja võimalus silma paista suurem.

Kui pole veel päris kindel, mis silma särama paneb ja noor kardab pikemaajalist kohustust, soovitab Vahi proovida lühiajalisi tööampse. Platvormid, nagu näiteks GoWorkaBit, on ideaalsed kohad, kus noor saab end siduda vaid paariks tunniks ja katsetada turvaliselt erinevaid rolle. See on suurepärane viis saada reaalne kogemus ja mõista, kas sulle sobib pigem klienditeenindus, tiimitöö või tahad nokitseda üksi.

Töötukassa eesmärk ei ole teha noorte eest elutähtsaid otsuseid ära, vaid aidata neil jõuda punkti, kus nad suudavad oma teed ise kujundada. „Tahame pakkuda seda, mida noored päriselt vajavad. Seetõttu julgustame noori meile otse tagasisidet andma – me oleme väga avatud kuulama, millist tuge ja milliseid lahendusi nad ise töötukassalt ootavad,“ võtab Cathy Vivien Vahi teema kokku.