President Alar Karis tegi eelmisel aastal 28 välisvisiiti, mis läksid maksma 600 000 eurot. Sel aastal on 10 välisvisiidiga terveks aastaks ette nähtud 450 000 eurost ära kasutatud kolmandik.
Eelmisel aastal tegi Karis kokku 28 visiiti, neist riigivisiite vaid üks. Nimelt 17. novembril tegi Karis koos abikaasa Sirje Karisega riigivisiidi Kasahstani. Riigipeaga oli kaasas ligi 50-liikmeline ettevõtjate delegatsioon ning ülikoolide ja kõrgkoolide juhid.
Presidendi kantselei protokollijuht Riina Aasma ütles ERR-ile, et 2025. aasta visiidid läksid maksma 600 000 eurot.
Tänavu on Karis teinud seni 10 välisvisiiti, millest riigivisiite juba kolm – Portugal, Leedu ja Helsingi.
Käesolevaks aastaks on välisvisiitideks Aasma sõnul ette nähtud ca 450 000 eurot ning praeguseks on sellest ära kasutatud 165 000 eurot.
Aasma rääkis, et visiitide maksumus sõltub tihti sellest, kuhu president sõidab.
“Väga palju on seotud ka sellega, kas tegemist on tseremoniaalse visiidiga, kus on palju pidulikkust, mis on pikem ja kus on ka delegatsioon suurem, või on ta töisem visiit, kus on siia-sinna minek. Hästi palju oleneb lennutrajektoorist, kuidas me sinna üldse saame ja sellest, kas kulub reisimiseks ka ööbimisi,” selgitas Aasma.
Riina Aasma. Autor/allikas: ERR
Aasma rääkis veel, et visiitide maksumuse kujunemist hinnatakse ka selle põhjal, mismoodi kaks riiki on vastastikku üksteist kohelnud.
“Teinekord me läheme visiidile ja meil tegelikult endal väga palju peale nende lennupiletite ei pruugigi kuluda, küllakutsuja katab enamiku kuludest. Eriti kõrgetasemeliste visiitide puhul. Selles mõttes võib üks visiit Londonisse maksta 14 000 ja samas teine sarnasesse kohta tehtav visiit võib maksta 30 000. Kõik oleneb tasemest ja sellest, mille eest kutsuja maksab,” rääkis Aasma.
“Visiidi maksumus oleneb visiidi tasemest, konkreetse vastuvõtva riigi praktikast aga kindlasti ka vastastikuse põhimõttest, see tähendab võõrustamise tase ja ulatus on sarnane, nagu meie oleme pakkunud Eestis- ja muidugi ka vastupidi,” lisas ta.
Aasma rääkis, et riigivisiite tehakse umbes kaks kuni kolm aastas.
“Nad on kulukad, seal on hästi palju tseremooniaid, seal on hästi palju pidulikkust. Neid tehakse üldiselt sellistesse riikidesse, kellega on tihedamad sidemed,” lausus Aasma. Lisaks on riigivisiidi üks tunnus see, et neid teeb vaid president.
Kuigi Kasahstani puhul ei ole tegemist riigiga, kes oleks Eestile väga lähedane, tehti presidendi välisnõuniku Margus Kolga sõnul sinna eelmise aasta ainus riigivisiit seetõttu, et Eesti oli varem Kasahstani kutsele ära öelnud ajakava tõttu.
“See oli viisakuskohustus. Ja teine põhjus oli see, et välisministeeriumil andis päris tugeva soovituse sinna minna. Tegemist on riigiga, mis on ühes olulises piirkonnas tooni andev,” rääkis Kolga. Samuti oli üks argument tuua Kasahstani rohkem läänemaailma väärtusruumi poole.
Kolga tõdes, et käesoleval aastal on riigivisiitide arv kõrge. “Aga ei saa öelda ka, et liiga kõrge, sest tegemist on presidendi ametiaja viimase aastaga,” sõnas ta.
Margus Kolga. Autor/allikas: ERR
Kolga sõnul võikski praegune visiitide arv – 20 kuni 25 aastas – olla standard.
“Aga see oleneb inimesest, kes on rohkem valmis liikuma, kes on vähem valmis liikuma. Ega see füüsiliselt liiga lõbus tegevus ka ei ole. Presidendil on visiidil päris pingeline graafik, aega puhkamiseks väga palju ei jää. Ja suuremalt jaolt teeb ikkagi president põhilise osa tööst seal ära. Tema räägib, ülejäänud aitavad kaasa. President on visiitidel kogu aeg esil ja kogu aeg aktiivne. Võib isegi ütelda, et visiite on liiga palju, kuid mitte seepärast, et neid vaja ei oleks, vaid seepärast, et visiit on füüsiliselt koormav ja intellektuaalse nõudlikkuse tõttu ka väsitav,” rääkis Kolga.
Aasma sõnul ei saa alahinnata ka sisevisiitide rolli. “See peab olema tasakaalus. Ei saa mõõta presidendi edukust sooritatud välisvisiitide põhjal,” lisas Aasma.
Eesolevatest visiitidest seisavad Karisel ees visiidid Genfi, Poznanisse ja ÜRO peaassamblee nädalale New Yorgis.