Suurema pärituule sai arutelu uue suurhalli rajamisest peale seda, kui eelmise aasta mais selgus, et Eesti sai õiguse korraldada 2029. aasta korvpalli Euroopa meistrivõistluseid.

Olgugi, et ametlikult mahub Eesti kõige suuremasse sisehalli Unibet Arenasse (vana nimega Saku Suurhall) 7200 inimest, siis reaalsuses vähemalt spordivõistlustel number nii suur ei ole.

Viimasel pilgeni täis spordiüritusel, milleks oli Eesti ja Rootsi korvpallikoondiste kohtumine selle aasta märtsis, oli hallis 6 637 pealtvaatajat. Korvpalliliidu peasekretär Gerd Kiili väitel mahutaks ääreni täis hall 7000 pealtvaatajat.

Eelmise aasta novembris hakkas Eesti olümpiakomitee (EOK) vedama superhalli arenduse ettevalmistusfaasi, mille eesmärk on selgitada välja Eestile sobiv ja majanduslikult põhjendatud lahendus rahvusvaheliste spordi- ja suursündmuste korraldamiseks.

Selle raames on näiteks toimunud riigikogu fraktsioonide, linnade ning kultuuriministeeriumi esindajate ühine visiit Soome, kus vaadeldi, kuidas multihalli ärimudel välja näeb.

Kuigi EOK lubas ERR-ile, et ehituse planeerimise järgmine etapp selgub järgmisel nädalal, siis nii Pärnu, Tallinna kui ka Tartu esindajad kinnitasid, et nad kõik on sinna kaasatud.

Tartu linnapea Urmas Klaas (Reformierakond) sõnas, et rääkis EOK peasekretär Kristo Tohvriga neljapäeval ning selgitas, et nüüd moodustatakse komisjon, mis hakkab tegelema halli tuluanalüüsiga.

Komisjoni kuuluvad Klaasi sõnul mitmed tunnustatud eksperdid, muuhulgas näiteks pikaaegne tippjuht Erkki Raasuke ning ehitusettevõtja Raivo Rand.

Pärnu astub jõuliseid samme

Viimase sammu linnadevahelises võidujooksus astus Pärnu, kes lisaks kultuuriministeeriumile saadetud toetuskirjale on alustanud ka detailplaneeringuga.

Sel nädalal avaldas linn sotsiaalmeedias ka video, kus näha võimaliku multihalli visandit. Videokavandi koostas arhitektibüroo +Arhitektid, kes on muuseas näiteks Rail Balticu Pärnu terminali idee autorid.

Pärnu linnapea Kristel Voltenbergi sõnul avaldati video nii kohalike inimeste informeerimiseks aga ka otsustajatele nägemiseks, et näidata Pärnu halli rajamise soovi tõsidust.

Tallinna abilinnapea Monika Haukanõmm sõnas ERR-ile, et Pärnul võiks mure tekkida just suurhalli ümbritsevaga.

“Kogu austuse juures, Pärnu on küll väike armas linn, ent majutuskohtadele peaks nad ise juurde maksma,” ütles Haukanõmm.

Sellega Voltenberg nõus polnud, lisades, et Pärnu tahabki ennast identifitseerida just turismilinnana, kus on öömaju piisavalt.

“See, et meil pole kohalikke elanikke, ei tähenda kohe probleemi. Asume Tallinna ja Tartu vahel ning lisaks mängib meie kasuks transpordivõrk,” sõnas Voltenberg ning avaldas ka lootust, et Pärnus säilib lennujaam.

Pärnu plaanide järgi võikski hall kerkida just Rail Balticu rongiterminali juurde, täpsemalt Veteranide pargi alale Papiniidu silla kõrval ja Pärnu jõe ääres.

Tõsi küll, ala detailplaneeringu kohta tegi linnale juba märkuse keskkonnaamet, kelle sõnul rikutaks praeguse kavandi järgi ranna ja kalda ehituskeeluvööndit ning hoiuala. Lisaks piirneb krunt Rail Balticu detailplaneeringuga, mil veel nihutamisruum sees.

Seda Voltenberg probleemiks ei pidanud ning leidis, et tegemist on peenhäälestamisega, millele võib keskenduda, kui otsus halli asukohast Pärnu kasuks peaks langema.

Tallinn on enda arvates ainuke, kes suurhalli teenindada suudab

Initsiatiivi halli rajamiseks on üles näidanud ka Tallinn, kes tegeles projektiga aktiivselt juba eelmise linnavalitsuse ajal.

Toonane kultuurivaldkonna abilinnapea Kaarel Oja (SDE) lausus juba eelmise aasta mais sotsiaalmeedias, et kui tahta, siis võiks hall valmida 2029. aasta korvpalli EM-iks. See võimalus on nüüdseks aga maha kantud.

Lisaks avaldas Tallinn mullu detsembris oma suurhalli kavandi. Asuda võiks see Ülemiste kaubahalli aladel, kus sarnaselt Pärnu planeeritule on Rail Balticu jaam vahetus läheduses.

Tallinna abilinnapea Monika Haukanõmm (Keskerakond) kinnitas, et hetkel liigutakse sama asukohaga edasi, ent kaalumise alla võib tulla ka Põhja-Tallinn.

“Ülemiste tundub sobilik, sest see asub transpordisõlmes. Linnaga on hea ühendus trammidel, lennujaam asub läheduses ning lähedal on ka maantee ja rongijaam,” ütles Haukanõmm.

Abilinnapea lisas, et Ülemiste kasuks räägib seal juba olemasolev infrastruktuur, sest Ülemiste City-s on näiteks parkimismajad, mis tööpäeva lõppedes tühjaks jäävad.

Tallinn saatis kultuuriministeeriumile aprillis ka kirja. Seal rõhutati, et suurhall tuleb rajada Tallinnasse, sest see on ainuke linn Eestis, mis suudaks halli teenindada.

“Kui soovime konkureerida rahvusvaheliste ürituste nimel, tuleb arvestada ka piirkondliku reaalsusega. Lähiriikides täidavad seda rolli pealinnad – Riia ja Helsingi –, kus sarnased areenid toimivad edukalt. Tallinn on ainus Eesti linn, mis suudab selles konkurentsis kaasa rääkida,” leidis linn kirjas.

Uue suurhalli võimalik asukoht Ülemiste kaubajaama alal Autor/allikas: Tallinna linnavalitsus

Tartu rõhub regionaalsetele mõjudele

Kuigi enne valimisi ei olnud praeguse Tartu koalitsiooni liikmed, Isamaa ja Reformierakond, halli ehitamise soovis kindlal üksmeelel, siis liidu sõlmimise ajaks pandi see ka koalitsioonilepingusse.

Linnapea Klaas kinnitas ERR-ile, et koalitsioonis valitseb üksmeel ning halli soovitakse saada Tartusse.

Ta lisas, et linn on reserveerinud ka maatüki, mis asub Raadi linnaosas, Eesti Rahva Muuseumi vahetus läheduses, Roosi tänav 89 krundile.

Linnapea rõhutas, et hall on tema hinnangul vaja rajada Tartusse regionaalse mõju pärast.

“Eesti ei peaks kontsentreeruma Tallinnasse. Oleme näidanud, et suudame korraldada suurüritusi ja -võistlusi ning meil on olemas eksperdid ja oskused,” sõnas Klaas ning rõhutas samuti, et Tartus on head transpordiühendused.

Tartusse Roosi 89 krundile visandatud Arena Tartu eskiis Autor/allikas: Tartu linnavalitsus / Kuu arhitektid