„Jah, me ei pääsenud seekord finaali, aga tahate ausalt teada? Kõige rohkem tunneme praegu rahu ja suurt tänulikkust,“ kirjutavad ninjad. „Rahu, sest kui need kolm minutit laval lõpuks saabusid, tegime me täpselt sellise etteaste, nagu tahtsime teha. Ei mingeid kahetsusi ega „mis siis kui“ mõtteid. Lihtsalt meie kolm kõndimas ühele maailma suurimale lavale ning iga sekundit sellest nautimas.“
Tänulikud on naised enda sõnul mitmel põhjusel. „Lugematud muusikud unistavad Eurovisioni laval esinemisest, kuid väga vähesed saavad seda kogeda. Me ei võta mitte kunagi iseenesestmõistetavalt fakti, et oleme saanud seda teha kahel korral. Täname südamest kõiki, kes meid toetasid, meie poolt hääletasid, meisse uskusid ning laulusõnu kõvasti kaasa laulsid! Teie toetus kandis meid läbi kaose, kurnatuse, pinge, tihedate graafikute ning hetkede, kus kõik tundus üle jõu käivat. Teie tuletate meile meelde, miks selle tee üldse ette võtsime.“
Muidugi tänavad ninjad ka oma meeskonda. „Nende inimeste meeskonnaks nimetamine on liiga ametlik. Nad panid oma tegemistesse kogu südame. Üliandekad inimesed, kes juhtumisi on täielikud päikesekiired. Ilma teieta poleks Vanilla Ninjat Eurovisionil olnud,“ seisab postituses.
Naised tänavad eurodelegatsiooni juhti Riin Vanni; trummar Borkat; taustalauljaid Kaire Vilgatsit ja Dagmar Ojat; oma sotsiaalmeedia bosse Robin Passi ja Stella Vetevood; lavasõu eest vastutanud Sander Allikmäed, Rene Jõhvet ning Mattias Tammikut; laulu autorit Sven Lõhmust; oma mänedžeri Thea Zaitsevit; lavakostüümide autoreid Cärol Otti ja Hannat; stilist Kristin Liiast; meikar Alice Raidmetsa ning loomulikult ERRi tiimi.
„Ja muidugi suur tänu meie peredele. Aitäh, et toetasite seda hullu unistust, ükskõik kui kaootiline või võimatu see vahepeal tunduda võis. Ilma teieta Vanilla Ninjat ei eksisteeriks.“