„Kui ettevõtte omanik oli nii ainuosanik kui ka juhatuse liige ja testamenti ei ole tehtud, siis isiku surma korral võib pärimismenetluse ajaks jääda ettevõtte töö ootamatult seisma. Eestiski leidub näiteid, kus enne pärimistunnistuse väljastamist ei saa keegi ettevõtet esindada, maksta palku ega makse ning pääseda ligi pangakontodele ja lepingutele,“ rääkis Coop Panga ärikliendivaldkonna juht Erje Mettas.
Ta kinnitab, et pank saab tegutseda vaid õiguslikule alusele tuginedes. Perekondlikus ringis tehtud suusõnalisi ja tihti ka kirjalikke kokkuleppeid ei saa pank arvestada, kui need ei ole vormistatud notariaalselt, kantud äriregistrisse või toodud välja kehtivas testamendis või pärimistunnistuses.
Küsimus, kes ja millal vastutuse üle võtab või kuidas jagunevad rollid ja ootused, on nii äriline kui ka väga isiklik. Advokaadibüroo Cobalt valdkonnajuht Kadri Michelsoni hinnangul toimib ettevõttes põlvkonnavahetus kõige paremini siis, kui uus generatsioon saab juba varakult kaasa mõelda, katsetada ja vastutust samm-sammult võtta. Nii tekib kindlus nii üleandjal kui ka üle võtjal, et ettevõtte suund jääks selgeks.
„Igapäevase juhtimise kõrval on oluline ka laiem kokkulepe: milline on pere ühine visioon ja kuidas tehakse tulevikus otsuseid. Sageli piisab sellest, kui need teemad rahulikult lauale tuua ja läbi arutada, vajadusel ka välise nõuandja abil,“ räägib ta. Tehtud kokkulepped soovitab ta fikseerida osanike lepinguga (Shareholders’ Agreement).
Varade hajutamine on loomulik osa riskihaldusest, kuid probleem võib tekkida siis, kui ootamatult, näiteks terviserikke tõttu, ei ole enam inimest, kes annaks pärijatele täieliku ülevaate kõigist varadest.