Uuringust tuli välja, et 46% Eesti elanikest eelistab investeerimisel madalamat riski ja üksnes 17% potentsiaalselt kõrgemat tootlust. Samas ei osanud märkimisväärne osa vastajatest (37%) öelda, mida nad raha kasvatamisel olulisemaks peavad.

Enim (53%) on madalama riski eelistajaid 18-29-aastaste hulgas. Potentsiaalselt kõrgema tootluse eelistajate osakaal on seevastu suurim 30-39-aastaste vanusegrupis (25%). Seejuures eelistavad madalamat riski potentsiaalselt kõrgemale tootlusele kõik vanuserühmad.

LHV Varahalduse juhatuse esimehe Vahur Vallistu sõnul kinnitavad uuringu tulemused trendi, et inimesed mõtlevad investeerimisotsuseid langetades aina põhjalikumalt enda tegelikule riskiisule.

„Alles hiljuti ei räägitud investeerimisega seotud riskidest peaaegu üldse. Portfellid paisusid kui pärmil ja turgudel käis mitmeid aastaid järjest tõeline pidu. Ometi on välispoliitiline ja majanduslik turbulents paisanud investorid tänaseks ameerika mägedele. Kuivõrd ebakindlus ei meeldi turgudele ega inimestele, räägitakse riskidest taas üha rohkem,“ ütles Vallistu.

Konkreetsemalt pensionisammaste kontekstis on tema hinnangul Eesti inimestele tähtis, et nende tulevikuks kogutud rahaga seoses on riskid juhitud, seda hoitakse turvaliselt ja kasvatatakse oskuslikult. Mida heitlikum on ümbritsev keskkond, seda enam liigub mõttemuster just nimetatud järjekorras.

Küll rõhutas Vallistu, et pensioniks kogutakse aastakümneid ja seetõttu tasub II ning III samba valikuid tehes lähtuda eelkõige fondide pikaajalisest tootlusest, mitte üksnes tasudest või lühiajalistest kasvuspurtidest. Samuti on tähtis põhjalikult tutvuda erinevate fondide sisuga, et leida enda riskiisule kõige paremini sobiv lahendus.

„Majandus on tsükliline ja ajalooline kogemus ning rahvusvaheline praktika näitavad, et raha paigutamine erinevatesse varaklassidesse toetab selle tõhusamat kaitset turulanguste vastu,“ märkis Vallistu. Seda eeskätt põhjusel, et erinevad varaklassid reageerivad muutustele makromajanduses tihti erisuunaliselt.

Seevastu indeksifondid tõusevad ja langevad käsikäes aktsiaturuga, sest tegemist on täielikult automatiseeritud protsessiga. See toob küll kulud alla, kuid riskide juhtimisega aktiivselt ei tegeleta. „Piltlikult võtab investor vastu otsuse tõsta käed roolilt ja jääb lootma, et rehvid peavad ning tee pole väga käänuline,“ kirjeldas Vallistu.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani? Saada Kommenteeri Loe kommentaare (11)