A. Le Coq Arenal toimus täna Eesti Jalgpalli Liidu korraline üldkogu, kus kinnitati majandusaasta aruanne ning nimetati ametisse kaks uut juhatuse liiget.
Soccernet.ee oli üldkogul kohal ning toob olulisemad sündmused välja nopete ja jutupunktidena.
Peamised faktid
- Hääleõiguslikke liikmeid oli jalgpalliliidul enne tänast 109, neist üldkogule registreerus 79 liiget ehk 72 protsenti.
- Jalgpalliliidu kolmandaks asepresidendiks kinnitati liidu pikaaegne peasekretär Anne Rei.
- Uueks juhatuse liikmeks valiti hetkel kolmeks aastaks Oleg Švaikovski, kelle vastutusalaks saab infotehnoloogia. Talle teeb juhatuses ruumi seni taristu valdkonna eest vastutanud Teet Ilves, taristu valdkond läheb presdidendi vastutusalasse.
- Distsiplinaar- ja eetikakomisjoni uueks liikmeks valiti sellest ametist seoses liidu peasekretäriks asumisega tagasi astunud Mihkel Uibolehe asemele jalgpalliliidu võistluste osakonna juht Tauri Tursk. Klubide litsentsikomisjoni liikmeteks valiti Janno Kaljuvee (esimees), Ivar Sikk (aseesimees), Madis Eskusson, Andri Hõbemägi ja Birgit Veebel.
- Klubide litsentsiasjade apellatsioonikomisjoni liikmeteks valiti Oleg Harlamov (esimees), Ants Juhvelt (aseesimees), Siim Juks, Kädi Kuusk ja Reelika Turi.
- Jalgpalliliitu võeti uute liikmetena vastu kuus klubi: Vasalemma Jalgpalliklubi (mängib Rummu Dünamo nime all), MTÜ Jõhvi Jalgpalliklubi Noova, MTÜ Viimsi Garabagh, PG Sport (mängib Tallinna FC Placet nime all), FC Rae Spordikool MTÜ ja MTÜ Tallinna KSK FC Štrommi. Kuigi Mart Raamat tegi ettepaneku hääletada iga klubi liitumise üle eraldi, hääletati lõpuks Pohlaku ettepanekul kuue klubi liitumine paketina (see ettepanek kiideti liikmete poolt hääletusel heaks).
- Jalgpalliliidust arvati välja äriregistrist kustutatud Emmaste Spordiklubi.
Pohlak ja Klavan heitsid piike
Möödunud aasta tegevusi ja sündmusi kokku võttes avaldas EJL-i president Aivar Pohlak, et õppeaastaga 2026/27 lõpetab töö Arte gümnaasiumiga koostöös toiminud EJL-i akadeemia. Alaliidu tehniline juht Mario Hansi andis mõista, et tegu oli strateegilise valikuga, kuna klubide areng tõi viimasel ajal kaasa selle, et jalgpalliliidu akadeemiasse ei jõudnud enam parimad mängijad. Kuna juba sel sügisel avab sarnase kontseptsiooniga Arte gümnaasiumis jalgpalliklassi FC Flora, uuris Tallinna Kalevi president Ragnar Klavan, kas selline võimalus oleks olnud ka teistel klubidel peale Flora. Hansi ja Pohlak vastasid, et oli küll, samuti lisati, et Flora jalgpalliklass ei ole seotud ega võta otseselt üle EJL-i akadeemiat, samas mööndi puudujääke kommunikatsioonis.
Klavan kritiseeris ka teisel puhul (jutt oli parasjagu sellest, et A. Le Coq Arena lähedal Kauba tänaval asuva krundi omanik tellis EJL-ilt eskiislahenduse väikesele jalgpallihallile) jalgpalliliidu läbipaistvust, uurides üsna teravalt, kas tegu on jalgpalliliidule mõeldud objekti või mõnele klubile plaanitud objektiga. Pohlak vastas, et seda küsimust ei ole veel üldse arutatud – krundi omanik soovis lihtsalt eskiislahendust ja jalgpalliliit pakkus seda omalt poolt, nagu tehakse ka väga paljudes muudes kohtades üle Eesti. Tekkinud diskussioonis tõi Klavan veelkord välja, et EJL-i akadeemia sulgemisest kuulevad jalgpalliliidu liikmed täna esimest korda. Pohlak lõpetas sõnavõtu mürgise märkusega, et jalgpalli sees olevate inimestega tasub suhelda ning olla jalgpallis sees. “Ahah,” vastas Klavan sapiselt.
Aivar Pohlak avaldas, et jalgpalliliidu koostöö ERR-iga Premium liiga otseülekannete osas oli käimasoleva hooaja eel peaaegu katkemas, seda ERR-i kärbete tõttu. Lõpuks õnnestus säästutingimustel jätkata, kusjuures Pohlak tunnistas, et jalgpalliliit ei ole ülekannete kvaliteediga päris rahul. Samal ajal avaldas Pohlak, et juba käib töö edaspidise pikajaalisema koostöö osas, sest rahvustelevisooni jäämine on EJL-i juhatuse hinnangul endiselt oluline.
Welco mehed võtsid korduvalt sõna
Tartu Welco nõukogu esimees Mart Raamat küsis taristuinvesteeringute juures, miks saavad mõned projektid jalgpalliliidult täies mahus rahastuse, mõned aga palju väiksema osa. Pohlak põhjendas, et igale objektile lähenetakse rätsepameetodil, et võimalikult efektiivne lahendus leida ning tõi välja, et tegu on juhatuse subjektiivsete otsustega – ja juhatuse töö ongi teha subjektiivseid otsuseid.
Samuti uuris Raamat väga korduvalt selle kohta, miks on jalgpalliliidu lühiajaliste kohustuste suurus viimastel aastatel eksponentsiaalselt suurenenud ja kuivõrd see ohustab alaliidu jätkusuutlikkust. Pohlak ja EJL-i asepresident Gerd Müller selgitasid, et põhjused on peamiselt seotud sellega, et UEFA toetused klubidele on oluliselt suurenenud ning nimetatud lühiajalised kohustused on peamiselt nende toetuste diskonteerimised. Jalgpalliliit on aastaid võimaldanud klubidel eurosarjades teenitud auhinnarahasid ja muid toetusi, mis muidu makstaks välja alles hooaja lõpus või veel hiljem, pangalaenu kaudu nii-öelda ette kasutada.
Welco tegevjuht Edgar Leht tegi mitmeid märkusi-ettepanekuid ülejäänud juhatuse liikmete kohta. Leht tõi välja, et edaspidi võiks ka iga juhatuse liige üldkogul sõna võtta ja oma vastutusvaldkonna poolt aasta kokku võtta. Samuti leidis ta, et enne uute juhatuse liikmete ametisse hääletamist võiksid nad saali ette tulla, end tutvustada ja selgitada, mida nad soovivad ametis saavutada. See käis Anne Rei asepresidendiks hääletamise kohta – Oleg Švaikovski hääletamisele eelnes tema enda tutvustav videopöördumine.
Kes peaks olema jalgpalliliidu liige?
Kogu üldkogu kõige teravamaks ja enim sõnavõtte teeninud küsimuseks oli see, kes peaks ja kes ei peaks olema jalgpalliliidu liige. Alustuseks tõi Raamat välja ka eelmise aasta üldkogul kõlanud ettepaneku, mis muudaks klubide hääleõiguse seotuks klubide suurusega (praegu on igal EJL-i liikmel üks võrdne hääl). Muuhulgas toodi välja, et sarnane süsteem toimib Soome jalgpalliliidus. Pohlak vastas, et oli asja soomlaste käest uurinud ning teada saanud, et FIFA ja UEFA ei ole sellise lahendusega rahul ning soomlased võivad olla varsti sunnitud hoopis enda alaliidu põhikirja muutma.
Diskussioon liikus edasi sellele, kas jalgpalliliidu liige peaks endiselt olema näiteks taristuobjekt MTÜ Kotka Staadion ja mitmed nii-öelda tühjad või tegevuseta juriidilised kehad. Sõna võtsid nii Ragnar Klavan, Harju JK juht Kalmar Liiv kui ka Welco esindajad. “Oleme ju tagasi siin, kus olime eelmisel aastal. Meie klubi on siin esindatud kahe kehaga, aga vabalt võiksime olla ka kolme kehaga, isegi neljaga, kui teeksime oma staadionile ka juriidilise keha. See ju devalveerib kõiki teisi klubisid, kes siin on, kui meil oleks neli häält,” argumenteeris Edgar Leht. Raamat lisas, et jalgpalliliidu liikmeks olek peaks olema privileeg.
Pohlak vastas, et juhatus jälgib hoolikalt seda, millisel kehal on reaalne tegevus ning tõi välja, et selleks loetakse ka näiteks mängijate üleminekute kaudu solidaarsusrahale õiguste omamist. Lisaks tõi ta välja, et viimase kolme aasta jooksul on liikmeskonnast välja arvatud 21 liiget.
“Eelmisel aastal oli sul presidendivalimistel näiteks kaheksa tühja keha häält!” põrutas Pohlak ühel hetkel saalist häält tõstnud Klavanile vastu. “Me oleme alati järginud kindat loogikat, oleme kõigi suhtes olnud ausad. Tänane põhikiri on lihtsalt üles ehitatud sellise loogika alusel. Kui hakkame välja töötama seda tüüpi asju, et mõne klubi hääle kaal on suurem kui teistel, siis keegi saab selle kaudu karistada.”