Tegelikult mõjutavad meie tervist ja heaolu paljud tegurid läbi elu, saades alguse varases lapsepõlves. Kui tahame tulevikus vähem südame- ja veresoonkonnahaigusi, vähki, diabeeti ja teisi kroonilisi haigusi, peame alustama sealt. See tähendab, et tervishoiusüsteem on vaid osa terviklahendusest, sest suur osa tervist kujundavatest valikutest sünnib igapäevaelus.
Tervis pole vaid inimese enda valik
Teame üsna hästi, millised riskitegurid krooniliste haiguste kujunemist mõjutavad. Lisaks bioloogilisele eelsoodumusele kujundavad krooniliste haiguste riski ka inimeste enda igapäevased valikud. Näiteks mõjutavad tervist aastate jooksul vähene liikumine, tasakaalustamata toitumine, tubaka- ja nikotiinitoodete, alkoholi ja teiste uimastite tarvitamine, stress, une- ja vaimse heaolu probleemid.
Siiski ei saa krooniliste haiguste riskiteguritest mõelda kui ainult inimese enda valikutest. Individuaalsete tegurite kõrval on määravaks meid ümbritsev keskkond. Meie isiklikke otsuseid mõjutavad sotsiaalsed suhted, pere toimetulek, ühiskondlikud normid ning võimalused ja tingimused haridusasutustes, tööl, kodus ja avalikus ruumis. Eri tegurid mõjutavad üksteist ja võivad kuhjuda ajas. Toetava keskkonna kujundamisel on indiviidi vastutuse kõrval oluline roll kanda väga erinevatel osapooltel. Tervislikum elu ei sünni ainult teadmistest, vaid ka võimalustest, oskustest ja toest.
Üksikutest kampaaniatest ei piisa
Laste ja noorte puhul on kasvukeskkonna mõju eriti oluline. Varases lapsepõlves kogetu kujundab nii heaolu kui ka tervist kogu elukaare jooksul. Otseste terviseriskide kõrval mõjutab täiskasvanuea tervist ka see, millised võimalused on lapsel osaleda, kuuluda, arendada sotsiaal-emotsionaalseid oskusi ning kogeda turvalisi ja toetavaid suhteid. Kuigi selline keskkond ei pruugi otseselt vähendada riske tervisele, aitab see kujundada tugevamat toimetulekuoskust ja tervislikumaid valikuid hilisemas elus. Seetõttu on lapse kasvukeskkond rahvastiku tervise seisukohalt määrava tähtsusega.