Kogu maailm jälgib Ukrainat kui sõjatandriks muutunud riiki, kuid vähesed teavad, et sealne ühiskond ei ole lihtsalt vastu pidanud, vaid ka kohanenud. Avalikud teenused toimivad edasi, digitaalsed lahendused laienevad ja kodanikud on muutunud pelgalt kasutajatest aktiivseteks kaasloojateks. Linköpingi ülikooli teadlased uurisid, kuidas see võimalikuks sai – ja avastasid ühe võtmefaktori. Selle taga pole üksnes tehnoloogia, vaid midagi muud ja inimlikku. Ehkki uuring hõlmab vaid üht piirkonda, peegeldab see laiemat muutust kogu ühiskonnas. Mis paneb inimesed kriisi ajal mitte vaid ellu jääma vaid tegema palju enamat?
