Kolmkümmend neli Euroopa riiki ning Austraalia, Costa Rica ja Euroopa Liit teatasid reedel, et ühinevad tulevase Ukraina eritribunaliga, et võtta Venemaa riiki sissetungi eest vastutusele, kirjutab BNS.
Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi allkirjastas mullu Euroopa Nõukoguga lepingu, et luua õigusorgan, mis võtaks Venemaa vastutusele 2022. aastal alustatud sissetungiga seotud agressioonikuriteo eest.
Ministrite Komitee, mis koosneb organisatsiooni 46 liikmesriigi välisministritest, kiitis kohtumisel heaks resolutsiooni, millega pannakse alus tulevasele tribunalile, teatati avalduses.
Lisati, et 34 nõukogu liikmesriiki, Costa Rica ja Austraalia ning institutsioonina ka Euroopa Liit on “avaldanud kavatsust” ühineda kohut asutava lepinguga.
“Aeg, mil Venemaa oma agressiooni eest vastutusele võetakse, läheneb kiiresti,” ütles Alain Berset, kogu kontinendil inimõiguste ja demokraatia kaitsjana tegutseva Euroopa Nõukogu peasekretär.
“Eritribunal esindab õiglust ja lootust. Nüüd tuleb astuda samme selle poliitilise kohustuse täitmiseks, tagades tribunali toimimise ja rahastamise,” lisas ta avalduses.
Prantsusmaal asuva inimõigusorganisatsiooni liikmete hulka kuuluvad Euroopa Liidu 27 riiki, aga ka olulised Euroopa riigid väljastpoolt blokki, näiteks Türgi, Suurbritannia ja Ukraina.
Venemaa heideti Euroopa Nõukogust välja 2022. aastal pärast sissetungi Ukrainasse.
Kiiev ja selle toetajad tahavad, et Venemaa sõja eest mõistetaks õigust, ning Euroopa välisministrid kiitsid õigusorgani loomise eelmisel aastal toimunud kohtumisel heaks.
Tribunal, mis pidi algselt alustama tööd sel aastal, võiks teoreetiliselt anda kohtu alla kõrgeid ametiisikuid kuni Vene presidendi Vladimir Putinini välja.
Haagis asuv Rahvusvaheline Kriminaalkohus (ICC) on juba välja andnud vahistamismäärused Putini suhtes Ukraina laste röövimise eest ning nelja tema tippkomandöri suhtes tsiviilisikute sihikule võtmise eest.
Kuid ICC-l puudub jurisdiktsioon, et Venemaa üle kohut mõista sissetungi alustamise põhimõttelise otsuse eest.
Kaksteist Euroopa Nõukogu liikmesriiki ei ole veel tribunali lepinguga ühinenud, sealhulgas EL-i liikmed Ungari, Slovakkia, Bulgaaria ja Malta.
Veel ei ole lepingule alla kirjutanud neli Balkani riiki – Serbia, Bosnia ja Hertsegoviina, Põhja-Makedoonia ja Albaania – ning Armeenia, Aserbaidžaan, Gruusia ja Türgi.